Karka

„Karka“ on jutustav proosateos, mille keskmes on noore neiu kasvamise ja iseseisvuse otsimise lugu keerulises, sageli kahevahel tõmbuvas maailmas. Peategelase Karka elu on määratud tema sünnikeskkonna ja lähisuhete poolt, ent loos kujuneb ta tegelaseks, kes püüab neist piiridest vabaneda. Tegevustik toimub Eesti väikelinnas, kus vahelduvad nii realistlikud olmekirjeldused kui ka sisekaemused ja kujutluslikud stseenid. Loo liikumine toimub ühelt poolt läbi Karka suhete vanemate, sõprade ja vastassugupoolega ning teiselt poolt läbi tema sisemise monoloogi, mis toob esile hirmud, lootused ja igatsused. Raamat käsitleb nooruse piiril seisva inimese katseid mõista iseennast ja oma kohta maailmas.

Karka on mitmetähenduslik tegelane – samal ajal haavatav ja trotslik, isepäine ja otsiv. Tema kokkupuuted täiskasvanute maailmaga on sageli valulikud ja segadust tekitavad, ent just nende kaudu toimub kasvamine. Keeleliselt on tekst lihtne, kohati teadlikult robustne, ent samas peidetud emotsionaalse kihistusega. Autor ei paku selgeid lahendusi ega lõpeta kõiki liine, vaid jätab lugejale tõlgendusruumi. Loo atmosfäär on argine, kuid seesmiselt pingestatud – vaikus ja ootused, lühikesed vestlused ja vihjed varjatud tunnetele mängivad suuremat rolli kui sündmused ise. Romaani rütm on vahelduv, püsides kohati paigal, et siis ootamatult liikuda sügavamale, psühholoogilisemasse plaani.

Teose autor ei ole laiemale üldsusele tuntud nime kaudu, kuid „Karka“ ilmus 2013. aastal Randvelt Kirjastuse väljaandena, viidates iseseisvale ja väikekirjastuse toel sündinud algatusele. Raamat sobitub eesti kaasaegse kirjanduse voolusängi, kus tähelepanu keskmes on üksikisiku sisemine maailm ja tema kohanemine sotsiaalse surve ning isiklike vajadustega. „Karka“ ei püüa olla suur narratiiv või manifest, vaid pigem vaikne tunnistus sellest, kuidas inimene kasvab, sageli läbi valude ja katkestuste. See on jutustus elust, mis ei ole must-valge, vaid koosneb vahetoonidest, millele on antud aus ja vahetu väljendus.