Tallinna Kunstihoone 1934-1940

„Tallinna Kunstihoone 1934–1940. Ehitamine ja arhitektuur” on põhjalik uurimus, mis käsitleb üht Tallinna olulisemat kultuuriehitist selle esimestel kümnenditel. Raamat avab hoone kavandamise ja ehitamise protsessi, kirjeldades nii arhitektuurilisi lahendusi kui ka tollast avalikku arutelu selle otstarbe üle. Kuna Kunstihoone rajati Vabaduse väljaku servale, sai sellest kiiresti üks linna kultuurielu keskusi. Teos toob esile hoone uuendusliku funktsiooni, mis erines oluliselt varasematest kunstinäituste korraldamiseks mõeldud ruumidest, ning näitab, kuidas arhitektuur ja kultuuriline elu olid tihedalt põimunud.

Autor on koondanud rohkelt arhiivimaterjale, projekte ja fotosid 1930. aastatest, millest paljud jõuavad lugejani esmakordselt. Lisaks ehitusloole pakub raamat ülevaadet Kunstihoone sisulisest tegevusest: milliseid näitusi seal korraldati, millised kunstnikud esinesid ning kuidas väljapanekuid vastu võeti. Eraldi on tähelepanu all väliskunsti näitused, mille avamisi väisas sageli ka riigivanem Konstantin Päts. Teosest leiab ka kronoloogilise loetelu 1930. aastatel toimunud näitustest, mis annab tervikliku pildi Kunstihoone rollist Eesti kunstielus enne Teist maailmasõda.

Karin Hallas-Murula on eesti arhitektuuriajaloolane ja kultuuriloolane, kelle uurimistöö keskmes on Eesti 20. sajandi arhitektuur ja linnaruumi areng. Ta on avaldanud mitmeid monograafiaid ja artikleid ning tegutsenud aktiivselt arhitektuuripärandi tutvustajana. Hallas-Murula on olnud ka Tallinna Kunstihoone juhataja, mis on andnud talle erilise vaatepunkti uuritava hoone ajaloo ja tegevuse mõtestamisel. Tema töödes on ühendatud põhjalik allikmaterjali kasutus ja oskus teha arhitektuurilugu arusaadavaks ning huvitavaks ka laiemale lugejaskonnale.