Karikatuurinäituse "Mis siin naerda on?" kataloog
Karikatuurinäituse "Mis siin naerda on?" kataloog
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- EKP Keskkomitee Kirjastus | 1982
- 96 lk | Pehmekaaneline | 137 x 207 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Karikatuurikataloog „Mis siin naerda on?“ koondab endas 1982. aastal Eesti NSV-s korraldatud samanimelise näituse väljapaneku. Tegu on dokumenteeriva väljaandega, mille kaudu on võimalik tutvuda toonaste karikaturistide loominguga ning selle kaudu saada aimu nii kunstilisest kui ka ideoloogilisest õhkkonnast, mis valitses Nõukogude Eesti visuaalkultuuris. Kataloog esitleb valikut näitusel eksponeeritud töödest, sisaldades reproduktsioone ja teoste pealkirju, sageli ka lühikesi kommentaare või selgitusi, mis suunavad vaataja tõlgendust.
Väljaanne jaguneb temaatilisteks osadeks, kusjuures käsitletavad teemad lähtuvad tollasest ühiskondlikust päevakorrast ja propagandistlikest eesmärkidest. Karikatuurid pilavad näiteks lääne ühiskonna „pahelist“ eluviisi, tarbijalikkust, rahu ohustavaid tendentse ning ülistavad sotsialistlikke väärtusi nagu tööarmastus, distsipliin ja ideoloogiline valvsus. Samas on kataloogis ka karikatuure, mis võtavad ette igapäevaelu absurdsused, bürokraatia ja sotsiaalsed veidrused – sageli küll rangelt kontrollitud piirides. Trükis annab ülevaate ka osalenud kunstnikest, kelle hulgas on mitmeid toonaseid nimekaid karikaturiste, näiteks Priit Pärn, Hillar Mets ja Heiki Ernits, kelle käekiri oli tuntud ning mõjutas paljusid ka väljaspool karikatuurivaldkonda.
Kataloogi andis välja EKP Keskkomitee Kirjastus, mis määras tugevalt nii teose tonaalsuse kui ka selle sisu raamistiku. Samal ajal pakub see dokument täna väärtuslikku sissevaadet tollasesse visuaalkultuuri, andes tunnistust kunstilise väljenduse piiridest ja võimalustest nõukogude süsteemis. Kuigi teose eesmärk oli selgelt ideoloogiline, võimaldab see tagasivaatelisel moel mõista, kuidas karikatuur kui žanr suutis väljendada nii vastavust süsteemile kui ka mõningast autorite isikupära. Tänapäevases kontekstis on teos eelkõige kultuurilooline allikas ning tõendusmaterjal ajastu kunstilise eneseväljenduse eripärade kohta.
