Ole kuss, las ma kõnelen

Ole kuss, las ma kõnelen on Kargu Karla nimelise jutustaja tekstidest kokku pandud kogumik, kus minategelane peab rahulikku, kuid otsekohest juttu lugejaga. Karla on ajatu talumees, kes räägib enda arvates lihtsatest asjadest: tööst, ilmast, perest, rahast ja rahvast. Tema jutt on vormistatud kirjadena või lühemate mõtisklustena, mis on algselt ilmunud Kanada eestlaste lehes Eesti Elu, joone all ja kalendrisabades. Raamat koondab need killud üheks tervikuks, nii et lugeja saab jälgida, kuidas sama hääl reageerib eri aegadele ja oludele, hoides samal ajal kinni talupojamõistusest ja omaenda kogemuse pealt kujunenud arusaamadest.

Kogumikus tulevad vaatluse alla nii Eesti elu muutused kui ka võõrsil elava eestlase igapäev. Karla seda ei analüüsi teaduslikult, vaid kommenteerib nähtut oma talupoja arvestuse järgi: küsib, kas asjad saavad nii ka tegelikult kesta, milleks mõni uus kord kasulik on ja kus on inimene selle kõige sees. Juttu on sõjaeelsest Eestist ja sellest, mis hoidis tookord kogukonda koos, aga ka tänapäevasest bürokraatiast, poliitikast ja väikerahva muredest. Huumor tekib sellest, et terav tähelepanek ja muhe toon käivad koos; isegi siis, kui lõik on naljakas, jääb sisse tunne, et jutus on peidus üsna tõsine tuum.

Sissejuhatuses selgitatakse, et Kargu Karla põhineb autorile lapsepõlvest tuttavatel külameestel, kellel oli vähe sõnu, kuid selge arusaam õigusest ja valest. Nende eeskujude põhjal loodud jutustaja lubab lugejal näha maailma läbi mehe silmade, kes on palju näinud, kuid ei kipu uhkustama. Nii töötab raamat korraga kahe suunaga: ühelt poolt pakub see äratundmist Eestis elavale lugejale, teiselt poolt seob kodumaa tegelikkuse väliseestlaste kogemusega, sest Karla jutud liiguvad pidevalt mandrite ja põlvkondade vahel.