Aafrika äärel

„Aafrika äärel“ on Taani kirjaniku Karen Blixeni mälestusteraamat, mis põhineb tema elul Keenias aastatel 1914–1931. Teos on kirjutatud peenetundelise tähelepanekuvõime ja poeetilise hoiakuga, jäädes kirjelduses distantsilt isiklikuks. Blixen jutustab oma elust kohviistanduse pidajana, tuues esile nii maastiku ilme kui ka Aafrika elanike eluviisi. Tema pilk on samas nii austav kui koloniaalselt kujundatud, milles põimuvad uudishimu, imetlus ja võõrandav mõistmatus. Lood ei järgi kronoloogilist joont, vaid liiguvad vabalt mälestuste voolus, peatudes inimestel, sündmustel ja looduse detailidel, mis on autorile tähenduslikuks saanud.

Teose rütm on aeglane, vaatlev ja kohati mõtisklev. Blixen ei keskendu ainult faktidele, vaid uurib oma kogemuste kaudu inimese ja maastiku, eurooplase ja aafriklase, kolonisaatori ja kohaliku vahelist suhet. Suurt osa raamatus mängivad kohalikud tegelased – näiteks teenija Farah, kütt Denys Finch Hatton ja erinevad hõimude esindajad –, keda autor portreteerib kord sümpaatse, kord idealiseeriva tooniga. Samuti pöörab ta tähelepanu kultuurilistele erinevustele ja nendele hetkele, kus erinevad maailmavaated satuvad teineteisega kokku. Tulemuseks on omamoodi vaikne dialoog kahe maailma vahel, mille pinged ja kokkupuutepunktid jäävad sageli selgesõnaliselt lahenduseta.

Karen Blixen (1885–1962), kes kasutas inglise keeles pseudonüümi Isak Dinesen, oli 20. sajandi ühe omanäolisema häälega autor. Teda tuntakse nii novellimeistrina kui autobiograafilise proosa kirjutajana. „Aafrika äärel“ on üks tema tuntumaid teoseid, mis sai laiemalt tuntuks ka tänu samanimelisele filmile. Blixeni kirjutamislaadi iseloomustab esteetiline täpsus ja kirjanduslikud viited, kuid selles peitub ka igatsus kaotatud maailma järele – olgu see siis Aafrika tasandik või nooruse lootused. Tema teosed on osalt dokumentaalsed, osalt kujutluslikud, sidudes mälu ja jutustuse lugejat kaasavaks tervikuks.