Kuldse ajastu avastajad

„Kuldse ajastu avastajad” on Karel Sklenáři populaarteaduslik teos, mis käsitleb arheoloogia kui teaduse kujunemist ja arengut Euroopas kuni Esimese maailmasõjani. Autor tutvustab perioodi, mil arheoloogia eristus juhuslikest leiukogumistest ja antiikesemete harrastajalikust kogumisest, kujunedes muinasteaduseks oma uurimismeetodite ja põhimõtetega. Raamat viib lugeja ajajärku, kus esmakordselt pöörati teaduslikku tähelepanu vaiküladele, viikingilaevadele, kökkenmödingi ehk keskaegsete prügimägede uurimisele ja teistele leidudele, mis aitasid mõista inimkonna varasemat eluolu.

Teos avab arheoloogia arenguloo mitte ainult teadusliku tööna, vaid ka kultuurilise ja ühiskondliku nähtusena. Lugeja saab ülevaate sellest, kuidas 18. ja 19. sajandi uurijate huvi muististe vastu laienes süstemaatiliseks tegevuseks, mis pani aluse tänapäevasele arheoloogiale. Autor toob esile nii arheoloogia esimesed suuremad avastused kui ka teadlased, kelle tegevus aitas kaasa distsipliini autoriteedi kasvule. Raamat on illustreeritud rohkete fotode ja joonistega, mis muudavad esitatud materjali elavaks ja käegakatsutavaks.

Karel Sklenář (sündinud 1938) on tšehhi arheoloog ja teaduskirjanik, kes on pikka aega töötanud Praha Rahvusmuuseumis. Tema uurimused ja populaarteaduslikud raamatud on tutvustanud arheoloogia ajalugu ning populariseerinud arheoloogiateadust laiemale lugejaskonnale. „Kuldse ajastu avastajad” kuulub tema tuntumate tööde hulka, pakkudes huvilistele nii harivat kui ka kergesti loetavat ülevaadet arheoloogia kujunemise võtmeperioodist.