Viirastused päise päeva ajal

„Viirastused päise päeva ajal“ on tšehhi kirjaniku Karel Michali lühijuttude kogumik, mis ilmus eesti keeles 1960. aastate alguses. Teos sisaldab mitmeid sürrealistlikke ja satiirilisi novelle, milles argine ja absurdne põimuvad iseenesestmõistetavalt, luues ootamatuid nihestusi tavareaalsuses. Michali maailm on täis kummalisi olukordi, loogikareeglite väänamist ja pealtnäha tavaliste inimeste ootamatuid metamorfoose – kõik see peegeldab oma ajastu ühiskondlikke pingeid ning individuaalse vabaduse ja süsteemse kontrolli kokkupõrget.

Igas loos toimub midagi, mis esialgu tundub kerge jaburusena, ent kujuneb järk-järgult laiemaks allegooriaks inimese kohast maailmas. Näiteks võib mõni tegelane sattuda seletamatusse bürokraatlikku süsteemi või kohtuda olenditega, kelle olemasolu ei tohiks ratsionaalses maailmas võimalik olla. Autor kasutab teadlikult groteski ja irooniat, kuid tema satiir pole iial küüniline – pigem väljendab see eksistentsiaalset kahtlust, soovi murda läbi nähtava pinna ja heita pilk selle taha. Kogumiku keelekasutus on mahlakas ja tabav, tihti naeruvääristav, kuid alati täpne ning rikas vihjetest klassikalisele kirjandusele ja filosoofiale.

Karel Michal (kodanikunimega Pavel Buksa, 1932–1984) oli Tšehhoslovakkia proosakirjanik, kelle looming sulandus Kesk-Euroopa absurditraditsiooni, kuid omas selgelt isiklikku tooni. Tuntust tõi talle just „Viirastused päise päeva ajal“ – debüütteos, mis pälvis tähelepanu oma vaimukuse ja originaalsusega. Hilisemas elus tegutses ta eksiilis Šveitsis, kuhu emigreerus pärast Praha kevade mahasurumist. Tema looming jäi mitmel põhjusel poolteiseks kümnendiks tähelepanuta, kuid on hiljem leidnud tunnustust kui oluline osa 20. sajandi tšehhi kirjandusest. Michali teosed esindavad absurdi ja kriitilise fantaasia liitu, milles peegelduvad nii oma ajastu traumad kui ka universaalsed küsimused inimlikkusest.