RUR

Karel Čapeki näidend „RUR“ ilmus eesti keeles Perioodika kirjastuse väljaandena 1985. aastal. Teos tõi maailma kirjandusse mõiste „robot“, andes sellele täiesti uue tähenduse. Lugu jutustab Rossumi tehase rajamisest, kus hakatakse looma kunstlikke inimesi – roboteid –, kes on esialgu mõeldud inimeste töökoormuse kergendamiseks. Aja möödudes hakkavad loodud olendid aga otsima oma rolli ja tähendust, mis viib konflikti loojate ja loodute vahel. Näidend avab küsimuse, kas tehnoloogiline areng võib muuta ühiskonda nii, et inimkonna senised väärtused seatakse kahtluse alla.

Teose keskmes on arutelu inimese ja masina suhte üle. Čapek osutab, et masinad ei võta inimeselt loomingulist võimet, vaid seda võivad teha pigem ühiskondlikud korraldused ja tööjaotuse jäikus. Küsimus ei ole üksnes selles, kas masinad võivad inimest ohustada, vaid selles, kuidas inimühiskond suudab kohaneda ja areneda paralleelselt tehnoloogilise progressiga. Seega muutub „RUR“ mitte ainult hoiatuslooks, vaid ka filosoofiliseks uurimuseks inimorganisatsiooni ja ühiskonna haavatavuse kohta.

Karel Čapek (1890–1938) oli tšehhi kirjanik ja ajakirjanik, kes sai tuntuks nii oma näidendite kui ka proosateostega. Tema loomingus on kesksel kohal eetilised ja sotsiaalsed küsimused, mida ta käsitles sageli allegoorilises vormis. „RUR“ oli üks tema mõjukamaid teoseid, kuna see tõi kaasa rahvusvahelise diskussiooni tehnoloogia ja inimkonna suhte üle. Čapeki tekstid mõjutasid hilisemat ulmekirjandust ja filosoofilisi arutelusid, kinnistades teda kui 20. sajandi Euroopa kirjanduse olulisemat häält.