Haapsalu piiskopilinnus

Kalvi Aluve raamat „Haapsalu piiskopilinnus” annab põhjaliku ülevaate ühe silmapaistvama Eesti keskaja arhitektuurimälestise kujunemisest ja ehitusloost. Teos käsitleb linnuse arengut alates tuumiklinnuse ehk väikese linnuse tekkest ja selle hilisematest juurdeehitustest kuni eeslinnuste ja kaitserajatiste kujunemiseni. Autor seob linnuse ehitusajaloo laiemasse konteksti, kirjeldades selle seoseid naabermaade ja teiste regioonide arhitektuuriga ning tuues esile, milles seisnes Haapsalu piiskopilinnuse eripära võrreldes teiste Eesti keskaegsete kindlustustega. Raamat on illustreeritud rohkete fotode ja joonistega, mis toetavad tekstilist osa ja aitavad lugejal mõista arhitektuurseid lahendusi.

Teos ei piirdu üksnes linnuse ajaloo ja arhitektuuri kirjeldamisega, vaid toob esile ka uurimistööde tulemused, konserveerimise ja restaureerimisega seotud probleemid ning arutleb linnuse tuleviku üle kui kultuurimälestise üle. Eraldi vaadeldakse linnuse ja linnamüüri seoseid, kunstilisi mõjutusi ning ehitusstiile, mis annavad tunnistust kontaktidest laiemas Euroopa ruumis. Raamatu peatükid avavad nii ajaloolisi kihistusi kui ka praktilisi küsimusi, näiteks milliseid lahendusi on kaalutud eeslinnuste ringmüüride ja tornide säilitamiseks. Seetõttu on teos väärtuslik mitte ainult ajaloo- ja arhitektuurihuvilistele, vaid ka neile, kes tegelevad mälestiste hoidmise ja uurimisega.

„Haapsalu piiskopilinnus” kuulub Eesti arhitektuuri uurimise olulisemate väljaannete hulka, pakkudes süsteemset ja teaduspõhist lähenemist. Kalvi Aluve (1936–2021) oli tunnustatud arhitektuuriuurija ja muinsuskaitsja, kelle uurimistöö keskendus Eesti keskaegsete linnuste ja kirikute arhitektuurile. Tema teosed eristuvad põhjalikkuse ja detailsuse poolest, olles ühtaegu nii teadustöö tulemused kui ka hariv lugemisvara laiemale lugejaskonnale. Raamat illustreerib hästi Aluve panust Eesti arhitektuurimälu talletamisse ja aitab mõista Haapsalu piiskopilinnuse tähendust meie kultuuriloos.