Eesti konstitutsiooniõigusest

Teos „Eesti konstitutsiooniõigusest” sõnastab, mida põhiseadus teeb ja kuidas ta kogu õiguskorda raamib. Autorid näitavad, et põhiseadus ei ole üksnes deklaratsioon, vaid töötab funktsioonide kaudu: ta määrab riigivõimu korralduse, kujundab õiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid ning annab mõõdu, millega hinnata seaduste ja haldusotsuste kooskõla. Raamat liigub aluspõhimõtetest (rahva suveräänsus, võimude lahusus, õiguskindlus) nende rakendumiseni, seob normiteksti tõlgendamise kohtupraktika ja õigusdogmaatikaga ning teeb selgeks, et põhiseaduslik järelevalve ei ole eraldiseisev saar, vaid kogu süsteemi ringlus. Nõnda saab lugeja ülevaate, kuidas põhiseadus toimib ühtaegu alusnormi, tõlgendusjuhise ja piirina avaliku võimu kasutamisel.

Raamat käsitleb põhiseadusest tulenevaid riigiõiguslikke lahendusi eri avaliku õiguse valdkondades. Riigivõimu organisatsioonis selgub, millised on seadusandja, täidesaatva ja kohtuvõimu pädevuse piirid ning millest tekivad pädevuskonfliktid. Põhiõiguste peatükis liigub käsitlus õiguste struktuurist nende piiramiseni, rõhutades proportsionaalsuse ja demokraatliku legitiimsuse seost. Haldus- ja rahandusküsimustes seatakse fookus volitusnormidele, menetluslikele garantiidele ning eelarvepädevusele kui poliitilise otsuse ja õiguse kokkupuutepunktile. Õigusallikate ja tõlgenduse juures näitab raamat, kuidas põhiseadus suunab seadusloomet, millal kohaldub põhiseaduslikkuse järelevalve ning kuidas kujuneb kohtuotsuse põhjendus, kui norm ja põhiseadus satuvad pingenurka. Kogu käsitlus jääb süsteemseks: mõiste, reegel, rakendus, järeldus.

Raamat on praktiline töövahend üliõpilasele, juristile ja ametnikule, kes vajab selget teed põhiseadusliku küsimuse lahendamiseks. Kursuslik ülesehitus aitab siduda loengumaterjali, seminaritöö ja kohtupraktika lugemise üheks töövooguks: kõigepealt määratletakse probleem, siis kontrollitakse volitus ja kooskõla, seejärel hinnatakse proportsionaalsust ning tehakse järeldus normi kehtivuse ja kohaldamise kohta. Kordusküsimused ja kirjandusviited suunavad süvenema allikatesse ning näitavad, kuidas argument muutub tugevaks alles siis, kui ta läbib nii teksti, süsteemi kui eesmärgi kontrolli. Nii kujuneb raamatust sillaks normi ja otsuse vahele – abivahendiks, mis õpetab lugema põhiseadust kui tervikut ja kasutama seda järjekindla meetodina, mitte üksikute lausetena.