Palgasõdur. Stockholmi ensüüm 5. osa

Romaan „Palgasõdur. Stockholmi ensüüm” jätkab sarja tegevusliini, kus fiktsioon põimub lähiajaloo ja julgeolekukogemusega. Teos seab sündmuste keskmesse Stockholmi ja Pärnu, kuid lugu liigub peatükkide kaupa ka üle Euroopa ning Põhja-Aafrika, näidates, kuidas eri linnades kujunenud kontaktid koonduvad ühe uurimisrööpa alla. Autorid kirjeldavad võrgustikku, milles tegutsevad nii tänavajõugud, kohalike ametkondade vahendajad kui ka välisteenistuste agendid; lugeja jälgib, kuidas väikestest logistilistest detailidest kujuneb operatsioon, mille mõju ulatub riigipiiridest üle. Lugu toob nähtavale ka paralleeli Rootsi suurlinnade tänapäevase argireaalsuse ja 1990. aastate Eesti kuritegeliku maastiku vahel, lastes tegevust käivitada mustritel, mis korduvad erinevas ajas ja ruumis. Teos hoiab fookuses eesmärgi: näidata, kuidas surve, identiteedikriis ja võimaluste puudus loovad mullistuse, mis tõmbab pöörisesse nii üksikisiku kui ka institutsiooni.

Käikude jada viib lugeja immigratsiooniga seotud konfliktide algpõhjusteni. Autorid esitavad tegevuse kaudu küsimusi, miks teatud noored valivad kuritegeliku tee, kuidas kujuneb soov rünnata keskkonda, mis on andnud varju ja elukorra, ning millal muutub radikaliseerumine ohtlikuks ka kõrvalistele. Süžee lülitab Eestit terrorismivastasesse sõtta ja laseb lavale astuda sarjast tuttava GRU-liini, kus kurikuulus kindral Nikolai Dmitrievitš ning „palgasõdur” Heiko avavad vastasseisu uue vaatenurga alt. Lugeja näeb, kuidas planeerimine ja vastuluure liiguvad eri tempos ning kuidas väiksed vead kasvatavad riski. Raamat vaatleb operatiivtööd kuiva täpsusega: värbamise, info liikumise ja kattelegendide seosed saavad nähtavaks samaaegselt sündmustiku laienemisega ning tekitavad tunde, et iga liigutus toob kaasa vastusammu.

Kalle Klandorf paneb romaani aluseks oma kriminaalpolitsei ja eriteenistuse kogemuse ning lisab vaate pealinna juhtimise telgitagustele; see tagapõhi juhib, kuidas tegelased otsuseid teevad ja milliseid riske nad hindavad. Kaasautor Andreas E. Jakob toob Stockholmi miljöö sissevaate ning seob Rootsi argireaalsuse Eesti kontekstiga, mis sarja raamistikus on korduv telg. „Palgasõdur” on autori pikem projekt, kus varasemad osad lõid püsivad tegelasjooned ja konfliktid; käesolev köide laiendab seda kaardistust suurte teemadega, nagu riiklik mälu, naabrussuhe ja teenistuste roll olukorras, kus õigussüsteem, kogukond ja tänav loovad eri keeltes kõneleva, ent ühte juhtumisse koonduva materjali.