Härgamisi

Romaan „Härgamisi“ vaatleb eesti talurahva elu ühe 20. sajandi kõige raputavama ajajärgu – Saksa okupatsiooni lõpu ja sellele järgnenud nõukogude võimu alguse – taustal. Sündmustik liigub ajas, jälgides peategelase Esko Sõmera elu, kes esindab paljusid tavalisi, ilma suurema varanduseta Eesti talupoegi. Teos toob esile sisemised kõhklused, valikud ja kohanemiskatsed ajal, mil elu varasem rütm purunes ning isiklik saatus põimus riikliku surve ja ideoloogiliste muudatustega. Esko lugu jutustab inimesest, kes ei kuulu otseselt ei vastupanijate ega kasusaajate hulka, ent peab siiski oma tee leidma vastakate jõudude keskel.

Romaani keskmes on külakogukond ja selle muutumine uue režiimi tingimustes. Autor kujutab keerulisi inimsuhteid, kus endised naabrid võivad muutuda kahtlustajateks, kus isiklikku veendumust tuleb tasakaalustada ellujäämise vajadusega. Kolhooside moodustamise teema tõstatub kui sundus, mis toob esile hirmu, pettumuse, kuid mõnel puhul ka lootuse uuele stabiilsusele. „Härgamisi“ ei paku lihtsaid vastuseid ega kangelasi, vaid näitab talupoegade elu just sellisena, nagu see võis olla – ebakindla, argise ja vaevanõudvana.

Kalju Saaber (1923–2002) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming keskendub sageli maaelule ja sotsiaalsetele murdepunktidele. Tema realistlik ja tasakaalukas stiil võimaldab avada ühiskondlikke protsesse läbi üksikisikute elu. „Härgamisi“ eest pälvis ta omal ajal tähelepanu ja tunnustust, sest suutis käsitleda keerulist ajalooperioodi ilma propagandistliku hoiakuta, tuues esile inimeste sisemised valikud ja eheda eluolulise tunnetuse. Saaberi panus eesti proosasse on märgiline just oma suutlikkuse poolest jääda usutavaks ka ideoloogiliselt laetud teemadel.