Üle seitsme udusilla

„Üle seitsme udusilla” on Kalju Kanguri väike luulekogu, mis ilmus stiilse kujunduse ja illustratsioonidega. Tegemist on teosega, kus luuletaja koondab oma tekstidesse lihtsad, kuid kõnekad pildid, mis seovad looduse ja inimese sisemaailma. Kogumikus leidub nii helgemaid ja mängulisemaid hetki kui ka tõsisemaid meeleolusid, ent keskne on alati elu argine ilu ja inimlik soojus. Luule on esitatud kompaktselt, selge rütmi ja kujundlikkusega, mis teevad sellest teosest kergesti loetava ja samas sügavamaid mõtteid ärgitava raamatu.

Näiteks luuletus „Naerukild” kannab kogu kogu üldist meeleolu – see kutsub märkama päikese helki, sillutisi, mis viivad ikka edasi, ja väikest rõõmu, mida ei tasu käest pillata. Kanguri luule lähtub sageli lihtsast kujundist, mille kaudu avanevad sügavamad väärtused nagu headus, elurõõm ja lootus. Lugeja leiab siit tekste, mis sobivad nii igapäevaste mõtiskluste saatjaks kui ka lastele ettelugemiseks, sest need on arusaadavad, ent siiski mitmekihilised. Väikeformaadiline raamat mõjub kui taskusse mahtuv kaaslane, mida saab kätte võtta siis, kui on tarvis meelelahutust või mõttehetke.

Kalju Kangur (1925–1989) oli eesti luuletaja ja tõlkija, kelle looming on jäänud tuntuks eelkõige lasteluule ja humoorikate värsside kaudu. Tema teosed on sageli kantud muhedast elutunnetusest ja mängulisest vaimukusest, mis kõnetavad nii nooremat kui ka vanemat lugejat. Lisaks oma luulele on Kangur tõlkinud mitmeid maailmakirjanduse klassikuid eesti keelde, rikastades nii kultuuripilti laiemalt. „Üle seitsme udusilla” kuulub tema hilisemate luulekogude hulka, kandes endas nii elu lõpuaastatele omast mõtlikkust kui ka talle iseloomulikku heatahtlikku huumorit.