Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel. Miniatuure

Kalju Kanguri kogumik „Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel“ koondab endasse valiku novelle ja miniatuure, milles autor kujutab vaikseid, ent tähenduslikke hetki inimese ja looduse kokkupuutepunktides. Kogu läbiv joon on tähelepanu väikesel, argisel ja mööduval – olgu selleks hetkene valgus metsatukas, inimestevaheline pilguvahetus või sisemine mõttevirvendus. Miniatuurid on kirjutatud lakoonilises, kujundirikkas keeles, mis ei otsi efekti, vaid püüab tabada nähtava pinna all peituvaid tähendusi. Tihti lähtuvad lood loodusvaatlusest või meeleolust, mis äratab mõtte või mälestuse.

Novellides pöörab Kangur rohkem tähelepanu inimsuhetele ja elu keerdkäikudele, kuid ka seal on tema stiil rahulik, tagasihoidlik ja keskendunud sisemisele liikumisele. Tegelased on tavaliselt lihtsad inimesed, kelle maailm ei pruugi paista eriline, ent kelle igapäevaelus kajastub ajastu tunnetus ja isiklik kogemus. Autor ei dramatiseeri, vaid laseb lugejal vaikse tähelepanelikkusega jälgida, kuidas üks või teine valik, mõte või juhuslik kohtumine suunab elu edasi. Paljud lood kannavad peidetud melanhooliat, kuid mitte lootusetust – pigem on neis äratundmine, et elu ilu peitub selle ebatäiuslikkuses ja mööduvuses.

Kalju Kangur oli eesti luuletaja, tõlkija ja proosakirjanik, keda tunti eelkõige poeetilise keelekasutuse ja loodustundliku mõttelaadi poolest. Kuigi tema tuntumad tööd kuuluvad luulevaldkonda, näitab „Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel“ ka tema oskust lühivormis edasi anda tihedat meeleolu ja selgepiirilisi mõttepilte. Tema proosa sarnaneb oma tonaalsuselt vaiksele mõtisklusele, milles ei juhtu palju, ent mille mõjul tekib lugejas tunne, nagu oleks midagi olulist siiski sõnastatud. See kogu sobib neile, kes hindavad rahulikku, tähelepanelikku kirjandust, mis ei torma, vaid seisatab ja vaatab.