Rännu-Raidi päris päevik

Kaljo Raidi teos „Rännu-Raidi päris päevik“ koondab kahte reisikirjeldust, mis ilmusid esmalt Toronto eestikeelse ajalehe „Meie Elu“ veergudel. Esimene osa, „Reisipäevik päikesest ja pilvedest“, põhineb 1964. aastal toimunud ligi kolme kuu pikkusel maailmareisil. Märkmed annavad edasi nii praktilisi tähelepanekuid kui ka subjektiivseid muljeid erinevatest paikadest, kus autor viibis. Teine osa, „Reisipäevik merest ja mägedest“, jutustab 1966. aasta kuuajalisest Lõuna-Ameerika rännakust. Mõlemas osas põimuvad vaatlustega isiklikud mõtted ja kommentaarid, mis annavad lugejale võimaluse jälgida nii reisi kulgu kui ka autori siseilma peegeldusi.

Raamatu väärtus seisneb eeskätt päeviku vormis esitusviisis, mis laseb lugejal kaasa elada rännaku igapäevastele seikadele. Tekstist kooruvad välja ajastu ja keskkonna eripärad, mis muudavad teose ühtaegu nii dokumentaalseks allikaks kui ka isiklikuks jutustuseks. Raidi kirjutistes peegelduvad uudishimu ja avatud meel, kuid samal ajal on märgatav ka kodumaalt lahkunud eestlase pilk, mis seab nähtud maailma pidevasse dialoogi isiklike väärtuste ja kogemustega. Niiviisi ühendab teos rändekirjandusele omased reisikirjelduse ja mälestusliku tagasivaate joone.

Kaljo Raid (1921–2005) oli mitmekülgne eesti kultuuritegelane – helilooja, dirigent, tšellist ja vaimulik. Teise maailmasõja järel lahkus ta Eestist ning elas hiljem Kanadas, kus tegutses Torontos luteri vaimulikuna ja pühendus aktiivselt ka muusikalisele loometegevusele. Tema reisikirjad täiendavad loomingulist portreed, näidates autorit inimesena, kelle jaoks maailm oli pidev avastuste allikas. „Rännu-Raidi päris päevik“ avab seega ühe looja teise tahkuse, sidudes tema kultuurilise ja vaimuliku tausta isikliku rännukogemusega.