Kalastaja 43

Ajakirja Kalastaja number 43 koondab püügikultuuri, varustuse ja veekeskkonna teemad ühte väljaandesse. Number seob praktilised õpetused, päevakajalised seisukohad ja ajaloolise mälu. Struktuur liigub rubriigiti: esmalt toimetuse veerg, seejärel varustuse ja õpetuse lood, kalavarude ning keskkonna käsitlused, kogemuslood, võistlus- ja maailmarubriigid ning lõpumärkused. Fookus püsib töövõtetel, püügiliikidel ja otsustel, mis mõjutavad nii harrastajat kui veekogu kasutust. Visuaalid ja skeemid toetavad teksti, kuid põhitoon on selgitav ning viitab konkreetsetele võtetele, kohtadele ja liikidele.

Autorid ja teemad: Toimetaja lehekülg – Ralf Mae; Kalakott; Ärirepliik – Scierra tootvalik suurenes; „Olympus mju: 770 SW” – Ralf Mae; Fortuuna – tellijate vahel auhinnad loositud; Meie vete püügikalad: hõbekoger – Leili Järv; Kogemus: hõbekogrest ja tema püügist – Hanno Kask; Landikool: vönkland ehk lusikas, I osa – Vladislav Korzhets; Kogemus: feeder ehk põhjaõngitsuspüük – Valmar Schotter; Lendõngekool: nümfide kasutamine, II osa – Marko Soom; Kalavarud: jõeforell Ahja ojas – Raul Pihu; Vetevald: kaladest ja Nõva naftaareostusest – Randel Kreitsberg; Valupunkt: vähem vuntse! – Tauno Jürgensen; Persoon: landimees Eduard Teras – Raimo Kummer; Kalareporter: vimmapüük Pärnu jõel – Hanno Kask; Kalareporter: tindipüük Pärnu lahel – Hanno Kask; Vigade parandus – Rein Truumetsa lõhelandid; Ärivaatlus: Salmo spinningurullid testis – Rauno Klemmer; Eelinfo: poisid suveks laagrisse; Võistukalastus: Eesti rahvuskala on räim – Ralf Mae; Päevakorral: kalavarude rentimisest – Endrik Tõnšberg; Salmo kalamehejuht: õnne sõikus – Tõnis Tiirik; „Ehk kohtume veel” – Ares Moor; Kodulugu: meenutus hiidlaste talvisest kalapüügist – Manivald Kuik; Vastukaja: loomade heaks – Helen Roosimägi; Kommentaarid – Vladislav Korzhets, Ralf Mae; Päevakorral: eramaa ja terve mõistus – Ralf Mae; Maailm: matkakalapüük Lahtis – Raimo Kummer; Kalal Tenerife saarel – Endrik Tõnšberg; Maailma parimatest kalavetest ilma kalata – Toomas Mikkor; Parkettstiilsona – Kaido Krass.

Number toimib lugejale töövahendina: õpetused (landikool, lendõnge- ja feederilood) annavad sammud, kalavarude ja Vetevalda tekstid sõnastavad keskkonna seisukordi, päevakorralised rubriigid avavad otsused ja vaidlused, persoon ja kodulugu hoiavad mälu. Võistukalastuse, kalareporteri ja „Maailm” rubriigid seovad kohalikud kogemused teiste vete ja praktikatega. Lugude kooslus näitab, kuidas püügitehnika, varustus, õigused ja vastutus moodustavad ühe süsteemi, mille sees harrastaja tegutseb.