Kalastaja 42

Väljaanne „Kalastaja“ nr 42 koondab hooajalise pildi harrastus- ja rannakalapüügist ning seab eri rubriigid sirvimissõbralikku järjekorda. Number avaneb toimetaja leheküljega (Ralf Mae) ja „Kalakoti“ märkmetega, mille järel järgneb praktiline kogemuslugu tuurapüügist (Alvar Heiste) ning fototehnika-artikkel Olympus FE-200 kohta. „Salmo kalamehejuht“ vahendab jutukonkursi tulemused. Püsisarjas „Meie vete püügikalu“ tutvustab Heli Spilev meritinti; sama autori all on ka Pärnu lahest püütud rekordtursk. Ralf Mae kirjutab tindipüügist Pärnu lahel. „Kalastushoiatuses“ sõnab Valmar Schöter, ning „Spinningukoolis“ selgitab Vladislav Korzhets jerkbait’i ehk söötsest tehnikat; „Kalakoti“ veerus jääb silma ka lugu „Haug nagu pall“. „Lendõngekoolis“ avab Marko Soom nümfide kasutamise (jaosa), mis seob varasemad sammud sidumise ja vees esitamisega.

Uurimuslikus osas vaatleb Jarko Jaadla lõhepüüki meil ja mujal, „Vetevalda“ kaardistab Aldo Ollik kirjeldusega Muuga sadama tõmbetsoonist, ning Henn Ojaveer sõnastab kommentaari. Rubriigis „Päevakorral“ küsib Arvo Tuviikene, kas kala tunneb valu, ja eraldi plokis „Toimimised/Nõuandkooda“ antakse edasi praktikapäevade teated: kalanduse õppepäev Valgamaal (Endrik Tõnšberg), harrastuskalastajate visiit Euroopa Parlamenti (E. T.) ning kalandushoiunõupidamine Põllumajandusministeeriumis (E. T.). „Daatum“ märgib 100 aastat Albert Iveski sünnist (Raul Pihu, Ervin Pihu). „Kord on kord on kord“ võtab kokku muudatused harrastusliku kalapüügi õigusruumis, „Uued veed“ toob Vladislav Korzhetsi loo vaimsusest ja kalastamisest.

Rahvusvahelise pilgu all on kaks „Maailm/Nõukooda“ teksti: Gotlandi nõ pidamas ja kalal (Endrik Tõnšberg) ning Poola põhjaranniku tursamaardlad (Randel Kreitsberg). „Ebausk“ lahkab teemat „Kalamees ja uba“ (Kaido Krass) ning „Eelinfo“ annab märgi EMV kirbutamisest. „Kogemus“ tutvustab Rein Truumesa lande (Rein Truumes), „Pajatus“ kirjeldab hilissügist retke Peipsile (Ove Musting), „Kodulugu“ seob jõulukala ja aastavahetuse kombestiku (M. Kuik). „Maailm“ toob ülevaate Taani Kuningriigi merekalastusest (August Karvane). Veerg „Polaarvahim“ on Sven Kiluski sulest ning „Luiskeristõna“ rubriigi autor on Kaido Krass. Sellest numbrist kujuneb kompaktselt jaotatud töövahend: püügitehnikad, liikide tutvustused, seadusenurk ning hooajalised teated moodustavad sidusa lugemisjärjestuse.