Kaksteist eesti kirja

„Kaksteist eesti kirja” on 1995. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud kogumik, mille on koostanud ja toimetanud Anu Saluäär. Teos koondab tosin eesti naisautorit, kes on kirja vormis sõnastanud oma mõtteid, mälestusi ja vaateid, luues ajastu läbilõike nii isiklike kui ka ühiskondlike teemade kaudu. Autorite hulgas on Maimu Berg, Sirje Kiin, Kauksi Ülle, Kati Murutar, Heljo Mänd, Herta Laipaik, Eeva Park, Asta Põldmäe, Valeria Ränik, Maarja Talgre, Leelo Tungal ja Tiia Toomet. Iga kiri on oma tonaalsuse ja teemaga iseseisev tervik, ent üheskoos moodustavad need mitmehäälselt kõlava portree 1990. aastate keskpaiga Eesti naisautorite loomingulisest ja isiklikust maailmast.

Kogumik liigub intiimsetest ja mälestuslikest kirjadest avalikumate ja ühiskonnakriitilisemate seisukohtadeni. Osad tekstid toovad esile lapsepõlve ja perekonna rolli, teised keskenduvad loomingulisele enesemääratlusele või uute aegade võimalustele ja pingetele. Kirjade kaudu peegelduvad nii kirjanduslikud mõjutused kui ka kirjutajate elukogemused, mis on seotud Eesti lähiajaloo muutustega. Kirja vorm lubab autoritel säilitada isikliku kõla ja vahetuse, mis tekitab lugejas tunde, et ta on saanud osa otsekõnest – justkui privaatsest, kuid siiski avalikuks tehtud suhtlusest.

Anu Saluäär (1941–2020) oli eesti tõlkija, toimetaja ja kirjanduskriitik, kelle töö Loomingu Raamatukogus jättis sügava jälje eesti kirjanduspilti. Ta tõlkis peamiselt soome kirjandust ja tegutses aastakümneid toimetajana, kujundades mitme põlvkonna lugejate kirjanduslikku silmaringi. Saluääre toimetatud kogumikud ja tõlked on tuntud keelelise täpsuse ja stiilitunnetuse poolest. „Kaksteist eesti kirja” puhul oli tema roll luua raamistik, mis lubas eriilmelistel autorihäältele kõlada ühtses, kuid mitmetahulises koguteoses, mis on ühtaegu nii ajastu dokument kui ka kirjanduslik eneseväljendus.