Kaks Eestit. Artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik
Kaks Eestit. Artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Raamatukogu tunnustega raamat (kustutatud).
- Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus | 2002
- 133 lk | Pehmekaaneline | 177 x 250 mm
- ISBN: 9789985582343
- Keel: eestikeelne
„Kaks Eestit“ on artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik, mis sündis kevadel 2001 ilmunud sotsiaalteadlaste avaliku pöördumise järel. Pöördumises juhiti tähelepanu ühiskondliku sidususe nõrgenemisele Eestis ning sellele, et kümneaastane taasiseseisvumisjärgne areng on loonud uusi kihistumisi ja ebavõrdsust. Kogumik toob esile pöördumise taga olnud mõtteviisi ja laiemad arutelud, pakkudes erinevate autorite vaatenurki nii majanduslike, poliitiliste kui ka sotsiaalsete muutuste kohta. Tekstide põhjal saab lugeja ülevaate ühest olulisest hetkesündmusest Eesti ühiskonnamõtte ajaloos.
Raamat sisaldab kirjutisi, mis käsitlevad ebavõrdsuse ja kihistumise kasvu, regionaalse arengu erinevusi, poliitilise süsteemi toimimist ja kodanikuühiskonna võimalusi. Autorid analüüsivad, millised on olnud kiire turumajandusele ülemineku tagajärjed ja kuidas need on mõjutanud inimeste igapäevaelu. Mitmed artiklid toovad esile probleeme hariduse, tööjõuturu ja sotsiaalse kaitse valdkonnas. Kogumik ei piirdu pelgalt kriitikaga, vaid püüab ka otsida lahendusi ja tasakaalupunkte, mis võiksid aidata kaasa sidusama ja õiglasema ühiskonna kujunemisele.
Autorite ring on lai ning koondab tunnustatud sotsiaalteadlasi, kes pöördumisega ühinesid ja arutelu edasi viisid. Kaastööd teevad teiste seas Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Ülo Vooglaid, Mati Heidmets ja mitmed teised ühiskonnaelu uurijad ja analüüsijad. Iga tekst esitab oma rõhuasetuse, ent ühiselt moodustavad need mitmekülgse pildi Eesti siirdeühiskonna kitsaskohtadest. „Kaks Eestit“ jääb märgiks ajast, mil kodanikuühiskonna ja teadlaste hääl püüdis mõjutada avalikku arutelu ja juhtida tähelepanu probleemidele, mille lahendamine oli hädavajalik kogu ühiskonna tasakaalustatud arengu seisukohalt.
