Külaskäik kollasesse linna. Humoreske, satiire

Külaskäik kollasesse linna on huumorikogumik, mis koondab tuntud ajakirjaniku ja humoristi eriilmelisi lühipalu. Raamat koosneb mitmest tsüklist, kus vahelduvad elulised pildid, lühiportreed ja stseenid tänapäevasest argikeskkonnast. Tekstides astuvad lugeja ette inimesed oma harjumuste, väikeste nõrkuste ja ootamatu nutikusega, mille kaudu avanevad nii töökollektiivi õhkkond, ametisuhted kui ka kodune sfäär. Huumor ei taandu üksikute vaimukuste tasemele, vaid kasvab välja olukordadest, kus inimesed puutuvad kokku korralduste, paberimajanduse, väikese võimu ja omaenda mugavusega. Nii kasvab kollane linn kujundiks keskkonnast, kus kõik on justkui tuttav, kuid kus iga nurga peal võib ilmneda uus koomiline vastuolu.

Teos kasutab satiiri selleks, et osutada ajastu probleemidele, kuid jääb samal ajal lugejale kergesti jälgitavaks. Kaheksa tsüklina üles ehitatud kogumik lubab lugeda jutte ühekaupa, ent annab koos tervikliku pildi ühiskonnast, kus avaliku retoorika ja tegeliku käitumise vahele tekib pidev lõhe. Lühiportreed näitavad tüüpe, kes oskavad kehtivaid norme enda kasuks pöörata või nendega kohmakalt põrkavad, stseenid toovad esile pikkadest järjekordadest, koosolekutest ja blankettidest sündiva koomika. Paroodialikud võtted suunavad tähelepanu keelele ja mõtlemisharjumustele, mis on ajapikku muutunud nii iseenesestmõistetavaks, et vajavad kõrvalpilku. Nii saab naljapiltidest ja följetonlikest lugudest peegel, milles lugeja võib ära tunda nii oma tuttavaid kui ka iseennast.

Kaido Liiva tegutses pikalt satiiri- ja huumoriajakirja Pikker juures ning on olnud selle väljaande peatoimetaja. Ajalehe- ja ajakirjatöö andis talle püsiva kokkupuute päevakajalise materjaliga, millest kasvasid välja humoreskid, följetonid ja muud koomikavormid. Liiva tekstides on olulisel kohal kõnekeelne väljendusviis, napp jutustamine ja tegelasele omase vaatenurga hoidmine, mis lubab lugejal viibida otse sündmuste keskel. Külaskäik kollasesse linna koondab osa sellest loomingust ühe kaane vahele, tuues kokku ajakirjandusliku tähelepanelikkuse ja ilukirjandusliku üldistuse ning näidates, kuidas väikesed naljakaid hetki täis lood moodustavad üheskoos pildi ühest ajast ja mõtteviisist.