Vana Maja lugu

Pildiraamat jutustab ühe vana maja elukäigust läbi aastaaegade. Teos seab keskmesse hoone, kelle ümber vahelduvad linnud, taimed, majaõu ja vaiksed argised toimetused. Tekst liigub lühikeste lõikudena, pilt toetab stseeni ja juhib tähelepanu märkidele: pääsupoegade saabumine, õuepuu uued võrsed, akende all püsivad peenrad. Raamat ilmub kahes keeles kõrvuti, nii et sama lehekülg pakub eestikeelse ja ingliskeelse jutustuse. Illustraator Asta Vender annab majale vormi ja rütmi; kujundus hoiab teksti ja pilti samal real, et lugeja tajuks loo kulgu ilma ümberütlusteta. Väljaandja märgib suure formaadi ja kõva köite, mis toetavad ettelugemist ning lehekülgede aeglast keeramist. Nõnda kujuneb vaikselt kulgev pildijutt, kus maja püsib paigana ja aeg vahetab kihte.

Raamat kasutab lihtsat tööviisi: stseen ilmub, vaade nihkub ja uus stseen jätkab. Lehekülgede järjestus loob aasta ringi, kuid iga kaader toimib ka eraldi. Lugeja saab alustada ükskõik kust: pilt kirjeldab ruumi, tekst lisab hääle. Bilingvaalne paigutus aitab kõrvutada lauseid ja sõnavara; sama lõik kõlab kahel moel, kuid näitab ühte olukorda. Nii kinnitab teos, et ruum talletab mälu: perenaise istutatud peenrad, uksed ja aknad, õuepuu, millelt kasvavad noored oksad. Illustratsioonid rõhutavad tasaseid muutusi, mitte järske pöördeid; lugu liigub majast välja ja tagasi tuppa, ilma et tekiks tarvidust selgitada kõrvalteid. Praktiline vorm (suurem lehekuju, jäigem köide) toetab ettevaatlikku käsitsemist ja korduvat vaatamist. See on raamat, mida lugeja saab läbida algusest lõpuni või avada suvalisest kohast, sest iga lehekülg sisaldab täisväärtuslikku väikest stseeni.

Autor Kaider Vardja on eesti õpetaja ja kirjutaja. Tema nime all on ilmunud see pildiraamat ning koos Merike Vardjaga koostatud kirjanduse õpik 6. klassile. Ta on töötanud koolijuhina ja kirjanduse õpetajana ning seob koolitöö kogemuse tekstiga, mis väärtustab tähelepanekut ja rahulikku vaatlust. Avalikud andmed esitavad Vardjat hariduselu tegijana; bibliokanded kinnitavad, et „Vana Maja lugu“ paikneb tema loomingu seas kui jutustus, mis annab hääle paigale ning laseb kujuneda loo, milles muutub aeg, mitte kese. Autori taust aitab mõista valikut rääkida majast kui tegelasest: ruum talletab lugemise, mäletamise ja õpioskuse jaoks olulisi märke.