Soome kirjanduse ajalugu

Kai Laitineni „Soome kirjanduse ajalugu” on ulatuslik käsitlus, mille algimpulsiks oli Ungarist lähtunud initsiatiiv. Esialgseks aluseks võeti autori varasem uurimus „Soome kirjandus 1917–1967”, mida hakati edasi arendama nii ajas tagasi kui ka edasi, et kujundada sellest kogu rahvuskirjanduse ajalugu hõlmav teos. Eestikeelne tõlge valmis 1990. aasta sügisel ning pakkus siinsele lugejale võimalust saada süsteemne ülevaade Soome kirjanduse arengust varasematest perioodidest kuni uuema ajani. Teos on üles ehitatud järjepidevalt, käsitledes eri ajastuid ja olulisemaid suundumusi, mis kujundasid Soome kirjandusliku identiteedi.

Raamatu struktuur põhineb kirjandusajaloo tavapärasel kronoloogilisel jaotusel. Tutvustatakse nii varasemaid rahvuskultuuri tekste, rahvaluule ja Kalevala mõju, kui ka hilisemaid rahvusromantilisi liikumisi ning modernismi ja kaasaegse proosa kujunemist. Laitinen ei keskendu ainult kanoniseeritud autoritele, vaid püüab näidata laiemat pilti, tuues esile ka vähemtuntud kirjutajaid ning nende panust kirjandusloosse. Selline lähenemine muudab teose väärtuslikuks nii üliõpilastele kui ka lugejale, kes soovib mõista Soome kultuurilise eneseteadvuse kujunemist läbi kirjanduse.

Kai Laitinen (1924–2013) oli Soome kirjandusloolane ja kriitik, kes töötas pikaajaliselt Helsingi Ülikoolis soome kirjanduse professorina. Ta oli üks rahvusvaheliselt tuntumaid Soome kirjanduse vahendajaid ning tema teosed aitasid kujundada nii kodumaist kui ka rahvusvahelist arusaama Soome kirjandusprotsessidest. Laitinen avaldas mitmeid uurimusi ja ülevaateid, osales teaduslikus diskussioonis ning oli hinnatud õppejõud. Tema tööde kaudu jõudis Soome kirjanduslaine ka laiemasse ringi, sealhulgas Eestisse, kus tema ülevaateteos pakkus olulist võrdlus- ja õppematerjali.