Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle

Enne sõda polnud seda olemas. Aga neljakümne neljandal aastal anti mulle niivõrd ilmselt otse teisest maailmast märku, et mu uskmatus vankuma lõi. Märku andis lendur Kozlov. Mina kirjutasin sakslaste jaoks lendlehti, tema viskas neid alla. Õhtuti sõitis ta "Willysega" meile, võttis päeva jooksul trükitud rasked lendlehepakid kaasa, viis lennuväljale, laadis oma U-2 peale, ja kui taevas pimenes, tõusis nendega õhku.