Kahe lehega kapsapea. Mõistatusi inimesest, elamisest ja olemisest

„Kahe lehega kapsapea. Mõistatusi inimesest, elamisest ja olemisest“ on kogumik mõtisklevaid ja mõneti aforistlikke tekste, mis avavad inimese elu, enesetunnetuse ja maailmas olemise nüansse eri vaatenurkadest. Raamat ei paku kindlaid vastuseid ega järeldusi, vaid esitab küsimusi, mille eesmärk on lugejat mõtlema panna – milleks inimene elab, mida tähendab olla kohal, kuidas suhestume iseenda ja teistega, ning kuidas igapäevaelus peituvad nähtamatud tähendused. Kujundlik ja kohati poeetiline keelekasutus loob meeleolu, milles peegeldub nii huumor kui eksistentsiaalne tõsidus.

Pealkirjas sisalduv kapsapea motiiv viitab isiklike kihtide paljastamisele – sarnaselt kapsale võib ka inimest vaadelda kui kihilist olendit, kelle mõtted, tunded ja identiteet moodustavad keerulise terviku. Raamatu struktuur on fragmenteeritud: iga lühitekst moodustab omaette terviku, kuid koos loovad need läbiva temaatilise pingevälja, kus korduvad teemad – vaikimine, üksindus, igatsus, kuulamine, muutumine. Autori hääl on tagasihoidlikult suunav, mitte õpetav, mistõttu sobib raamat hästi aeglaseks ja korduvaks lugemiseks, võimaldades lugejal seoseid luua oma kogemustega.

Teose autorit ei rõhutata esikohale, mis toetab ka raamatu sisu ideed – keskmes pole kirjutaja, vaid inimene ise, lugejana. „Kahe lehega kapsapea“ kuulub olemuselt esseistika ja filosoofilise miniatuuri vahepeale, olles mõeldud neile, keda huvitavad vaimsed, psühholoogilised ja elulised küsimused väljaspool teadusliku või religioosse süsteemi piire. See on tagasihoidlikult poeetiline raamat elust, mis ei püüa olla seletav, vaid ärgitab vaiksel häälel märkama ja mõtlema.