Rõõm ja tervis kooskokkamisest

Raamat seab keskmesse kooskokkamise kui õppeviisi, mille käigus valmivad vegan- ja laktovegantoidud. Autor kirjeldab rännakut joogatraditsioonis tuntud tervistavate roogade juurde ning seob selle tänapäevase taimse toidulauaga. Retseptid on enamasti sündinud koolitustel ja ühisõhtutel, kus osalejad õpivad tegema lihtsaid samme: ettevalmistus, lõikamine, kuumutamine, serveerimine. Tekst rõhutab kohalolu ja rutiini, mitte efektseid võtteid. Kogumik kutsub kokka märkama tööjärge, valima rahuliku tempo ning kuulama keha reaktsioone. Lugeja saab praktilise käsitluse, mille fookus püsib toidul, töövahenditel ja koostegemisel, mitte silmailul ega keerulisel terminoloogial.

Koguteos koondab ligi sada taimset retsepti ning lisab suunised, kuidas hoida igapäevas toitumises järjepidevat tervislikku joont. Jutustaja kinnitusel annab ühine toimetamine toidule lisaväärtust: jagatud töölaud, arutelu maitsestamise üle ja vaikne keskendumine loovad ühtse välja, mis toetab tulemust. Retseptide kõrval on lühikesed selgitused, mis aitavad planeerida menüüd, valida tooraineid ning korraldada köögitööd nii, et see sobituks tavapäraste askeldustega. Teos eeldab avatust kordamisele ja proovimisele: sama retsept saab eri olukordades uue rütmi, ent põhimõtted – lihtsus, tähelepanelikkus, koostöö – jäävad samaks. Nõnda kasvab kokkamisest harjutus, mida saab teha üksi või koos, kodus või kursusel.

Autor on joogaõpetaja, kes käsitleb toiduvalmistamist praktikana, mis ühendab tähelepanu, hingamise ja liikumise. Kogumikus annavad oma panuse ka teised Eesti joogaõpetajad, jagades isiklikke lugusid ja lemmikretsepte. Nende hääled toovad raamatusse mitme vaatenurga: üks keskendub hommikusele rutiinile, teine pühapäevasele supile, kolmas kiirele tööpäeva õhtule. Käsitlus vältib loosungeid ning hoiab fookuse töövõtetel, mis on kordatavad ja kohandatavad. Lugeja leiab siin teose, mis ei paku valmis dieeti ega kampaaniat, vaid õpetab märkama protsessi: kuidas katta laud rahulikult, kuidas jagada tööd, kuidas süüa nii, et sellest jääks meelde oskus, mitte pelk maitseelamus.