Peotäis mulda, lapike maad. Mälestused

Käbi Laretei mälestusteraamat „Peotäis mulda, lapike maad“ on intiimne ja mõtlik sissevaade autori sisemaailma, mis põimub ajaloo, kultuuri ja isikliku eluloo mitmekihilise taustaga. Raamat on kirjutatud Rootsis elanud eesti pianisti ja kirjaniku küpse pilguga, kajastades paguluse kogemust, identiteedi otsinguid ja loomingulise elu nõudlikkust. Pealkiri ise vihjab sügavale kuuluvustundele – soovile säilitada midagi kodusest maast, mida ei saa kanda kaasas, kuid mis jääb alati sisemusse.

Teos on jagatud sisekaemuslikeks episoodideks, milles Laretei meenutab oma lapsepõlve Eestis, sõjaaegseid lahkumisi, elu Rootsis ja loomingulisi kokkupuuteid rahvusvahelises kultuuriruumis. Kirjutades ausalt ja tundlikult, ei keskendu ta pelgalt faktidele või ajajoonele, vaid toob esile eluolulised hetked – muusika kaudu kogetud tõehetked, perekondlikud pinged, sisemised konfliktid ning tunde, et ollakse alati kuskil vahepeal. Laretei keel on peen ja väljapeetud, samas vahetu, täis sügavat tähelepanelikkust iseenda ja ümbritseva maailma vastu. Lugeja ees avanevad stseenid, mis ei paku dramaatilist pinget, vaid hoopis mõtestatud rahu ja sisemist kaalutlust.

Käbi Laretei (1922–2014) oli rahvusvaheliselt tunnustatud pianist, kes esines üle Euroopa ja Ameerika ning tegutses hiljem ka kirjaniku ja kultuurikommentaatorina. Tema looming, sh autobiograafilised teosed, peegeldab alati muusiku tundlikkust ja empaatiat. „Peotäis mulda, lapike maad“ on rohkem kui mälestusteraamat – see on eluviisi ja maailmatunde ülestähendus, milles peegelduvad mitte ainult isiklikud läbielamised, vaid ka kogu ühe rahva saatuse vari. Raamat pakub lugejale nii kultuurilist sügavust kui eksistentsiaalset äratundmist, jäädes kauniks tunnistuseks juurte ja rännaku vahele jäänud elust.