Tuulepistrik

Romaan viib lugeja 11. sajandi Euroopasse, kus varasemad võimusambad kõiguvad ja teedevõrgustik kannab inimesi, sõnumeid ja vaenusid. Teos käivitub hetkel, mil õde ja vend, Aure ja Lyy, lahkuvad Soomest ning võtavad suuna üle Läänemere ja Balkani Vahemereni. Nende varasem kokkupuude Olaf Tuulepistrikuga on jätnud pitseri, mis nõuab veretasu, ning see kohustus saadab tegelasi rännul läbi Põhjala, Bütsantsi ja Itaalia. Lugu seob lahingute, diplomaatia ja kauplemisega seotud episoodid igapäevaste olukordadega: toit, varustus, teekond, varjuotsimine, läbirääkimised. Eraldi telje loob Olafi ümberkujundumine Sinetra krahviks Olaf Falcoks, kelle tee ristub peategelaste omaga võõras õukonnas. Rännakusse põimub vaikus ja ootamine, mille katkestavad käsud ja kokkulepped; romaan kasutab kohti ja rolle (varjaagid, õukond, laagrid, garnisonid), et näidata, kuidas institutsioon määrab tempo ja valikud, kuid jätab ruumi isiklikule otsusele.

Raamat töötab põhjuse ja tagajärje skeemiga: vande andmine seab tee, kohtumine nihutab suunda, võit või kaotus määrab uue hierarhia. Käsitlus näitab, kuidas kohustus, meelsus ja ellujäämine kohtuvad ühes olukorras, ning kuidas lähedus vägivalla ja seadusega kujundab inimese häält. Lyy liin tõstab esile distsipliini ja väejuhi ameti, Aure liin tegeleb oskustega, millega hooldada, uinutada ja mõjutada, kuni piir lubab. Kõrvaltegelaste kaudu saab nähtavaks võrgustik, millel lugu püsib: vahendajad, tõlgid, kaupmehed, kirikumehed, teenrid. Keeleline esitus on konkreetne: stseen määrab ülesande, tegevus annab vastuse, lõpp sulgeb peatüki uue reegliga. Nii koondub romaaniks rida kohtumisi, millel on kindel asukoht ja mõju; iga kohtumine nihutab tegelaste piire ja põhjendab järgmise sammu.

Autor Kaari Utrio on Soome ajaloolise romaani üks keskseid nimesid. Tema töös põimuvad allikapõhine taust ja sirgjooneline jutustus, mis asetab tegevuse sotsiaalsete rollide ja institutsioonide raamidesse. Utrio kasutab järjekindlat ülesehitust: ta kirjeldab ruumi, nimetab osalised, määrab suhte ja laseb teol otsustada. Eesti väljaandes on tõlke loonud Loone Ots ning väljaandmise on vormistanud kirjastaja ja kujundaja, kelle töö hoiab teksti ja struktuuri koos. Autor keskendub sellele, kuidas ajalooline olukord sunnib tegema piiritletud valikuid, ning kuidas inimene sobitab isikliku ilmavaate korraga, mis ei ole tema enda loodud. Nii püsib romaan selge sihi peal: näidata, kuidas aeg, koht ja institutsioonid kujundavad teekonna, mille sees inimene peab vastama iseenda antud lubadusele.