Kuukivi kevad

Kaari Utrio romaan „Kuukivi kevad“ viib lugeja 14. sajandi Soome aladele, kus keskaegne ühiskonnakord, kristluse levik ja püsivale taluelule rajanev maailm põimuvad noore naise elukäigu ja eneseotsingutega. Teose keskmes on Annastiina, talutüdruk, kelle elu võtab pöörde, kui ta satub väljapoole oma kodutalu piire. Lugu järgib tema teekonda läbi raskuste, mille määravad ühiskondlikud normid, perekondlikud kohustused ja naise staatusega seotud piirangud. Annastiina soov vabaneda kitsastest rollidest ja leida oma tee toob ta kokkupuutesse nii õukonna kui kloostri elu, kaupmeeste, rändurite ja sõdalaste maailmaga.

Keskaegse eluolu detailirohke kirjeldus mängib loos keskset rolli, luues tugeva ajaloolise tausta, mille vastu tegelaste saatus lahti rullub. Utrio käsitleb perekondlikke suhteid, armastust, usku, varanduse ja päritolu määravust ning hariduse ja kirjutatud sõna tähendust. Samas ei ole tegemist pelgalt ajaloolise seiklusega – lugu heidab pilgu ka sellele, milliseid valikuid on võimalik teha ühiskonnas, mis määrab inimese väärtuse sünni ja soo järgi. Annastiina kujunemislugu kulgeb kevade ja kuu sümbolite saatel, mis tähistavad uut algust ja sisemist valgust, mida peategelane püüab leida ka kõige tumedamate aegade keskel.

Kaari Utrio (sündinud 1942) on Soome ajalooline romaanikirjanik ja ajaloolane, kelle looming keskendub sageli naiste elule varasematel sajanditel. Ta on tuntud põhjaliku uurimistöö ja ajaloolise täpsuse poolest, millega on suutnud ühendada teaduspõhise käsitluse ja jutustava proosa. Utrio teosed toovad esile ajaloo nende inimeste vaatenurgast, kelle häält on sageli vähem kuuldud – naised, vaesed ja harimatud. „Kuukivi kevad“ esindab hästi tema lähenemisviisi, kus ajalooline kontekst toetab tugevat ja sisemist arengut läbivat naispeategelast.