Eesti rahvas ja stalinlus

Kaarel Haava ja Rein Ruutsoo koostatud teos „Eesti rahvas ja stalinlus. Ajalugu ja tänapäev“ on ajaloo- ja ühiskonnateaduslik käsitlus, mis analüüsib stalinliku süsteemi mõju Eesti ühiskonnale ning selle pärandit 20. sajandi lõpu kontekstis. Raamat on kirjutatud ajal, mil Eesti iseseisvuse taastamise protsess oli jõudmas pöördepunkti ning ühiskonnas toimus ulatuslik arutelu mineviku, süü ja vastutuse teemadel. Teose eesmärk on mõtestada totalitaarse võimu toimemehhanisme, valgustada repressioonide ja ideoloogilise surve tagajärgi ning hinnata nende mõju eestlaste rahvuslikule eneseteadvusele ja ühiskondlikule arengule.

Raamat koosneb eriilmelistest peatükkidest, milles käsitletakse nii stalinliku ideoloogia teoreetilist tausta kui ka selle rakendumist Eestis konkreetsete poliitiliste otsuste, repressioonide ja kultuuripoliitika kaudu. Eraldi tähelepanu all on ühiskondlike institutsioonide ümberkujundamine, haritlaskonna roll, sotsiaalne kontroll ning rahva kohanemine või vastupanuvõime. Teos ei keskendu ainult ajaloole, vaid seob analüüsi ka 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse ühiskondlike protsessidega – püüdes näidata, kuidas stalinliku süsteemi kogemus mõjutab inimeste hoiakuid ja väärtushinnanguid ka muutuste ajajärgul.

Kaarel Haav ja Rein Ruutsoo on ühiskonnateadlased, kelle töös põimuvad sotsioloogia, ajalooteadus ja poliitikaanalüüs. Mõlemad on tuntud oma kriitilise mõttelaadi ja osalemise poolest Eesti taasiseseisvumise ajal toimunud avalikus arutelus. „Eesti rahvas ja stalinlus“ kuulub nende teadusliku ja publitsistliku tegevuse varasemasse perioodi, mil analüüsiti aktiivselt totalitarismi mõju ning püüti sõnastada Eesti ühiskonna taastumise ja uuenemise võimalusi. Teos on ajastutruu dokument ja analüütiline käsitlus, mis püüab lahti mõtestada ühe režiimi sügavat ja mitmetasandilist mõju rahvale, kelle identiteet ja ellujäämine sõltus sageli tasakaalu otsimisest alistumise ja vastupanu vahel.