Jaan Koorti päevaraamat
Jaan Koorti päevaraamat
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Kunst | 1989
- 317 lk | Kõvakaaneline | 143 x 210 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Teos „Jaan Koorti päevaraamat“, mille on koostanud ja saatesõnaga varustanud kunstiajaloolane Kaalu Kirme, pakub haruldast ja intiimset sissevaadet 20. sajandi alguse ühe väljapaistva eesti skulptori ellu ja mõttemaailma. Jaan Koorti päeviku sissekanded pärinevad peamiselt tema elu lõpuperioodist, mil ta elas ja töötas Nõukogude Venemaal. Need ülestähendused on ehedad ja isiklikud, paljastades kunstniku siseheitlusi, loomingulisi kahtlusi, unistusi ja rahulolematust ümbritseva tegelikkusega. Samas dokumenteerivad need ka olustikku ning ühiskondlikke muutusi, mis mõjutasid Koorti kui loovisikut nii professionaalselt kui isiklikult.
Koorti päeviku vormis esitatud mõtted ei ole kirjutatud avaldamise eesmärgil, mistõttu on need sageli toored ja vahetud. Need avavad lugejale tema kunstifilosoofilisi arutlusi, suhet materiaalsusega ning pinget kunsti ja võimu vahel. Tugevalt peegelduvad neis ka üksildus, tervisemured ja kunstniku tunnetatud kõrvaletõrjutus ametliku kunstiinstitutsiooni poolt. Lisaks isiklikele sissekannetele sisaldab raamat ka mõningaid kirjavahetusi ja dokumente, mis aitavad konteksti avardada ning Koorti elukäiku terviklikumalt mõista. Teose väärtust suurendab see, et päevik on säilinud killustunult ja katkestatult – mis omakorda annab tunnistust Koorti rahutust ja vaevatud meeleseisundist.
Koostaja Kaalu Kirme on üks silmapaistvamaid eesti kunstiajaloolasi, kelle uurimistöö on pühendatud eelkõige 19. ja 20. sajandi eesti kunsti kujunemisloole. Tema tegevus on olnud oluline mitmete kunstnike loomingu uurimisel ja publitseerimisel, eriti nende puhul, kelle elu või töö langes keerulistesse poliitilistesse oludesse. „Jaan Koorti päevaraamatu“ avaldamine oli 1980. aastate lõpus tähenduslik samm, mis aitas tuua laiemale publikule lähemale ühe suurkuju inimliku mõõtme ning pakkus samas võimalust mõtestada kunsti rolli ühiskonnas ideoloogilise surve tingimustes.
