Reis Krakovisse

Jurij Brězani jutustus „Reis Krakovisse” on lühike, kuid sisukas teos, mis käsitleb ühe noore inimese sisemist kasvamist ning kokkupuudet võõra kultuuri ja ajalooga. Tegevus saab alguse Saksa DV noortegrupi reisist Poolasse, eeskätt ajaloolisse Krakówi linna, kus peategelane seisab silmitsi mitte ainult uue keskkonna ja selle kultuurilise kihistusega, vaid ka eneseotsingute ja isiklike dilemmadega. Reisi käigus avanevad talle uued perspektiivid nii ajaloo kui inimeste suhtes ning iga peatuspunkt Krakówi tänavail muutub üheks sammuks sügavamale enesemõistmise ja identiteedi kujunemise suunas.

Brězani teos on kirjutatud vaoshoitud, ent peene tähelepanekuga. Autor kasutab Krakówi kui sümboolset paika, kus minevik ja olevik ristuvad – linn oma gooti ja renessansiajastu arhitektuuriga, ajalooliste muuseumide, kirikute ja mälestusmärkidega esindab midagi püsivat ja sügavat, mille mõju noorele külastajale on mitmekihiline. Samal ajal põimuvad kultuurilised elamused isiklike läbielamiste ja mõtisklustega rahvuse, ajaloolise vastutuse ja tuleviku üle. Tekstis on tunda sotsialistliku ajastu tooni, kuid Brězan keskendub rohkem inimese sisemisele arengule kui ideoloogilisele õpetusele.

Jurij Brězan (1916–2006) oli sorbi päritolu saksa kirjanik, kelle loomingus kohtuvad sageli rahvuskultuuri identiteediküsimused ja realistlik psühholoogiline kujutamislaad. Tema teosed käsitlevad tihti noorte inimeste arengut, moraalseid valikuid ning kultuurilise ja ajaloolise taustsüsteemi mõju üksikisikule. „Reis Krakovisse” sobitub sellesse traditsiooni, olles ühtaegu reisikiri, arengulugu ja kultuuriline mõtisklus. Eesti keelde tõlgituna leidis see lugejaskonda ka siinsetes noortes, pakkudes neile võimalust suhestuda võõra, ent lähedase Euroopa linnaga ning vaadata selle kaudu iseenda maailma uue pilguga.