Välkvalge hetk

Juri Vlassovi teos „Välkvalge hetk” on kogumik mõtisklusi, portreejutustusi ja publitsistlikke esseid, mis ühendavad autobiograafilisi elemente, spordikogemusi ja filosoofilisi arutlusi inimeksistentsi, pingutuse ja eneseületuse teemadel. Vlassov, endine maailmakuulus tõstja ja hilisem kirjanik, käsitleb selles raamatus eelkõige vaimset ja eetilist mõõdet sportlikus saavutamises, avades lugejale tippatleedi sisemise maailma – pinge, kahtlused, keskendumise, valu ja ülevuse hetked. Pealkiri „Välkvalge hetk” tähistabki just sellist intensiivset, valgustavat ja muutvat kogemust, mille kaudu inimene puutub kokku oma piiriülese potentsiaaliga.

Tekstide ülesehitus on vaheldusrikas: mõnel juhul järgib autor narratiivset joont, meenutades konkreetseid hetki treeningutelt või võistlustelt; teisal aga kaldub ta esseistlikuks ja analüütiliseks, otsides spordi kaudu vastuseid laiematele elu- ja väärtusküsimustele. Vlassovi käsitlus ei idealiseeri sporti kui süsteemi, vaid otsib selles üksikisiku vaimse arengu võimalusi. Ta käsitleb ka spordi varjupooli – füüsilise piiri ületamise hinda, avalikkuse survet, mehaanilisust ja eksistentsiaalset tühjust, mis võib saabuda pärast saavutust. Keel on kujundlik ja sisekaemuslik, mitte pelgalt faktiline ega tehniline, mis annab teosele ilukirjanduslikke jooni, hoolimata selle esseistlikust vormist.

Juri Vlassov (1935–2021) oli lisaks olümpiavõitjale ka viljakas publitsist ja hiljem poliitik, kelle kirjutistes avaldus tugev humanistlik ja eetiline hoiak. Tema loomingus põimuvad isiklik kogemus ja üldinimlikud teemad, pakkudes harvaesinevat perspektiivi inimese sisemaailmale läbi sportlase vaate. „Välkvalge hetk” ilmus eesti keeles 1977. aastal Perioodika väljaandena, tuues kohaliku lugejani ainulaadse mõttelise ja kehalise pingevälja kogemuse, mille keskmes seisab inimene oma vaimu ja keha piiril. Teos pakub huvi mitte ainult spordihuvilistele, vaid kõigile, keda köidab küsimus, kuidas pingutus, eesmärk ja sisemine ausus kujundavad inimese olemust.