Vana loss. Abruka lood

Jüri Tuuliku jutustustekogumik „Vana loss. Abruka lood“ koondab endas valiku lühiproosat, mille tegevuspaigaks on Abruka saar ja selle ümbrus. Lood on kirjutatud rahulikult kulgevas ja tähelepanelikus laadis, keskendudes eluolulistele pisiasjadele, mis kannavad endas suuremat tähendust. Tuulik ei püüa luua müüti Abrukast kui erilisest paigast, vaid laseb lugejal tajuda, kuidas igapäevaelu saarerahva seas kulgeb oma rütmis, kus aeg ja loodus moodustavad pideva tausta inimese vaiksele eksistentsile. Oluline pole mitte sündmuste hulk, vaid nende mõju – kuidas väiksed juhtumised ja lihtsad vestlused peegelduvad inimese mõtetes ja olemises.

Pealkirjalugu „Vana loss“ toob esile ühe vana hoone ümber koondunud kohaliku folkloori ja isiklikud mälestused, milles põimuvad lapsepõlv, ajalugu ja kujutlusvõime. See on ühtaegu lugu kohast kui ka loost inimeses endas – sellest, kuidas paigad talletavad lugusid, mis ei pruugi kunagi kõlada valjusti, kuid elavad edasi inimeste mälus. Teistes jutustustes kujutab autor Abruka inimesi nende argistes tegevustes: merel, metsas, kodus. Tuulik ei rõhuta vastandust linna ja maa vahel, vaid näitab, kuidas eraldatud saar võib olla omaette terviklik maailm, kus inimene jääb alati iseendaks, olgu ta siis noor või vana, unistav või leppinud. Lood on vaoshoitud ja napisõnalised, kuid nende all kihab tunnetuslik sügavus.

Jüri Tuulik (1940–2014) on eesti kirjanduse üks olulisemaid saaremaailma kujutajaid, kelle tekstid keskenduvad väikeste paikade ja inimeste suhetele looduse ja ajaga. Tema loomingus on oluline roll vaikustel, pooltoonidel ja märkamatutel nihetel, mis kujundavad tegelaste sisemaailma. Abruka, kus ta veetis palju aega ja mille olustikku põhjalikult tundis, on mitmes tema teoses võtmetähendusega. „Vana loss. Abruka lood“ on üks varasemaid kogu tema loomingu ulatuses, kus ta kujundas välja oma tasakaalustatud, empaatilise ja keeleliselt täpse jutustamislaadi. See kogumik on ühtaegu mälestusraamat ja elu vaatluse kirjanduslik vorm, milles saare aeglane hingamine saab sõnadesse püütud.