Tund enne väljasõitu. Jutte ja laaste 1962-1964

Jüri Tuuliku kogumik „Tund enne väljasõitu. Jutte ja laaste 1962–1964“ pakub vahetut ja detailitäpset pilguheitu 1960. aastate alguse Eesti argielu, keskendudes eelkõige väiksemate paikade inimestele ja nende igapäevastele toimetustele. Lühivormides – nii juttudes kui laastudes – ei taotle autor suurt sündmustikku, vaid püüab tabada neid vaikseid, ent kõnekalt laetud hetki, mil inimene seisab vastamisi kas otsustuse, muutuse või lihtsalt elu enda kulgemisega. Pealkirjalugu „Tund enne väljasõitu“ annab kogumikule võtmetooni: ootuse, peatse liikumise ja vaimse häälestuse pingevälja, mis kordub erinevates variatsioonides ka teistes tekstides.

Tuuliku tegelased on tavalised inimesed – kalurid, sõitjad, ametnikud, külaelanikud –, kelle elu liigub tasasel, pealtnäha lihtsal rajal. Autor vaatleb neid heatahtliku, ent mitte ilustava pilguga. Tema laused on napid, kujundid selged, ning tekstide alltoonis peitub sageli mõtlikkus või vaevumärgatav melanhoolia. Paljud lood ei jõua klassikalise jutustuse haripunkti või lahenduseni, vaid avavad olukorra, millel on oma rütm ja meeleolu. Nii loob Tuulik terviku, mis ei rõhuta draamat, vaid elu järkjärgulist kulgu ja inimese katseid selles tähendust leida. Vaikne iroonia ja leebe huumor lisavad neile paladele inimlikkust ja ligipääsetavust.

Jüri Tuulik (1940–2014) oli üks Eesti saarekirjanikest, kelle looming on tihedalt seotud nii geograafilise kui kultuurilise pärandiga. Tema esikteosed, sealhulgas „Tund enne väljasõitu“, näitasid juba varakult tema oskust kujutada inimesi väikestes kogukondades, nende igapäevaseid dilemmasid ja meelelaade. Tuuliku kirjutamislaadi iseloomustab selge keel, tähelepanelik detailitaju ja sisemine rütm, mis ei otsi mõjuvust, vaid püsivust. See kogumik kuulub autori varasemasse loomingusse, ent paneb aluse sellele maailmale, mida ta hiljem korduvalt ja süvenenult edasi arendas – maailmale, kus iga vaikne hetk võib osutuda tähendusrikkaks.