Väike jalgpallimeeskond

Muide, Mozdjukist sai küllaltki ruttu korralik kirurg, ent veel parem majandusmees. Kõikidel oma juhtivatel ametikohtadeI jäi ta heasüdamlikuks onuks: instituudis ei läinud kunagi vihaseks, kui need piimahabemed, kes tulid kümneklassilisest koolist ja teadsid peast kõiki füüsikavalerneid, joonistasid temast karikatuure, nimetasid teda «vanataadiks» ja heitsid nalja tema kaunikõlalise liignime üle. Ta vaatas nende nagu laste peale ja tal oli neist miskipärast kahju - võib-olla nii, nagu neis noortest madrustest, kes miiniristleja pardal surres nutsid nagu lapsed. See Grõtsko Trus meenutas Mozdjukile tudengiaega, kuuenda grupi poisse ja tema oma poega, kes valmistus ehitusinseneriks õppima, ning poisse miiniristlejalt: neil olid samasugused avalad näod, samasugune puhas nahk ja sportlik rüht…