Kuidas ma iseseisev olin

Juri Sotniku lasteraamat „Kuidas ma iseseisev olin” on humoorikas ja samas õpetlik jutustus, mis viib lugeja ühe vapra noore naturalisti tegemiste juurde. Peategelane satub olukorda, kus ta toob kooli elavnurka purgis kaasa rästiku, ent sündmused võtavad kiiresti pöörde, mis ähvardab lõppeda halvasti. Loo keskmes on noore tegelase siiras huvi looduse ja teadmiste vastu, kuid samal ajal ka lapse kogemus iseseisvuse ja vastutuse õppimisel. Raamat pakub lugejale tempokat süžeed, milles on palju äratundmist, naljakaid olukordi ja inimlike iseloomude teravat kujutamist.

Sotnik oskab näidata, kuidas üks väike juhtum võib tuua päevavalgele erinevad iseloomud ja reaktsioonid. Tema tegelased on mitmekesised – siirad, abivalmid, kuid ka hirmunud või ennast täis inimesed, kelle käitumine loob loo sisemise pingestatuse. Autor rõhutab, et headus ja mõistmine on inimeste seas siiski valdav ning isegi need, kes esmapilgul tunduvad isekad või arglikud, võivad muutuda ja areneda. Nii muutub raamat millekski enamaks kui lihtsalt seikluseks – see on usutav ja südamlik peegeldus inimsuhete ja väärtuste kohta. Illustratsioonid, mille on loonud noor A. Vender, annavad tekstile omakorda mängulise ja meeldejääva ilme.

Juri Sotnik (1903–1970) oli vene lastekirjanik, kes paistis silma oma humoorikate ja elulähedaste lugudega. Tema looming keskendus sageli noorte tegelaste igapäevaelule ja nende katsetele maailma tundma õppida, tuues esile nii naljakaid seiku kui ka pedagoogilisi allhoovusi. Sotniku teoseid on armastatud just nende siiruse ja eluläheduse tõttu – ta oskas lapsi käsitleda kui iseseisvaid mõtlejaid ja tegutsejaid, kelle kogemused on väärt tähelepanu. „Kuidas ma iseseisev olin” kuulub tema populaarsemate lugude hulka, pakkudes lugejale ühtaegu nalja ja mõtteainet vastutuse ning sõbralikkuse teemadel.