Papüürusalusega üle Atlandi

Juri Senkevitši reisikiri „Papüürusalusega üle Atlandi” jutustab ebatavalisest ekspeditsioonist, mille käigus purjetati Põhja-Aafrikast Lõuna-Ameerikasse väikese, papüürusest ehitatud alusega. See ei olnud tavaline merereis, sest meeskond loobus tänapäevastest abivahenditest – puudusid mootor, gürokompass ja lokaator. Katse eesmärk oli teaduslik ja kultuuriline: kontrollida, kas muistsete tsivilisatsioonide vahel võisid olla kontaktid juba ammu enne eurooplaste suurt meresõitude ajastut. Retk ei olnud pelgalt tehniline katsumus, vaid ka mõtteline sild kaugete aegade ja kultuuride vahel, sest papüüruspaat meenutas otse Egiptuse iidseid paadiehituse traditsioone.

Raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult teekonna algust, meeskonnaliikmete ettevalmistusi ja ümbritsevate inimeste reaktsioone, mis kõikusid uudishimust kuni kahtlusteni. Senkevitš vahendab nii argiseid seiku kui ka mereeluga seotud väljakutseid, samas tuues sisse irooniat ja kergelt muhelevat tooni. Ekspeditsioonil osalenute meenutused ja naljatused annavad raamatule elavuse, kuid samal ajal rõhutatakse ettevõtmise tõsist külge – see oli katse uurida, kas legendidel ja hüpoteesidel muistsetest ülemerekontaktidest võib olla tõepõhi all. Nii muutub reisilugu mitmekihiliseks, põimides endasse seikluse, teadusliku katse ja kultuurilise mõtiskluse.

Juri Senkevitš (1937–2003) oli Nõukogude arst, teadlane ja tuntud teletöötaja, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse just eksootiliste ekspeditsioonide kajastajana. Ta osales Thor Heyerdahli algatatud mereretkedel, sealhulgas ka papüürusalusega tehtud eksperimentidel, mille eesmärk oli näidata muistsete rahvaste potentsiaalset meresõiduvõimekust. Hiljem sai Senkevitšist Nõukogude televisiooni populaarne saatejuht, juhtides reiside ja teaduse teemalisi saateid. Raamat „Papüürusalusega üle Atlandi” on hea näide tema oskusest ühendada teaduslik huvi ja jutustamisanne, tuues lugejani loo, mis on korraga nii hariv kui ka seikluslik.