Urniväljadest ümarkääbasteni

„Urniväljadest ümarkääbasteni” on Jüri Seliranna populaarteaduslik teos, mis ilmus 1983. aastal kirjastuses Valgus. Raamat keskendub slaavlaste päritolu ja varase ajaloo küsimustele, pakkudes ülevaadet indoeuroopa keelerühma kuulunud Euroopa kiviaja asukatest ning slaavi hõimude eellastest kuni varaslaavi kultuuride kujunemiseni. Autor viib lugeja ajarännule, mis algab eelajaloolistest asulatest ja lõpeb 10. sajandil, mil idaslaavi hõimud jõudsid Loode-Vene metsavööndisse ja said eestlaste vahetuteks naabriteks.

Teoses on tähelepanu all nii arheoloogilised kultuurid kui ka keeleteaduslikud ja etnograafilised aspektid, mis aitavad mõista slaavlaste varaseid arenguetappe. Raamat avab erinevaid arheoloogilisi kihistusi, sh urniväljade ja ümarkääbaste kultuuri, mis annavad aimu tolleaegsest ühiskonnakorraldusest, matmiskommetest ja maailmapildist. Läbi arheoloogiliste leidude ja ajalooliste seoste selgitab autor, kuidas eri hõimud ja kultuurid põimusid ning kuidas sellest segust kasvas välja varaslaavi identiteet.

Jüri Selirand (1928–2005) oli eesti arheoloog ja ajaloolane, kes tegeles peamiselt Eesti ja naaberrahvaste muistse mineviku uurimisega. Tema sulest on ilmunud mitmeid teaduslikke ja populaarteaduslikke teoseid, mille eesmärk oli tutvustada arheoloogia avastusi laiemale lugejaskonnale. „Urniväljadest ümarkääbasteni” kuulub tema olulisemate tööde hulka, pakkudes nii erialast infot kui ka arusaadavat lugemisvara ajaloohuvilistele. Teos peegeldab Seliranna pühendumust arheoloogia populariseerimisele ja mineviku sidumist tänapäevase arusaamaga rahvaste kujunemisest.