Põdrajaht

Juri Sbitnevi jutukogu „Põdrajaht“ koondab lugusid, mille keskmes on inimene looduses – mitte pelgalt kui kütt või vaatleja, vaid kui osa tervikust, mille tasakaalu määrab mõistmine, austus ja piiritletud sekkumine. Tegevus toimub enamasti Siberi taigas, karmides ja lopsakates maastikes, kus elutempo ei allu linlikule loogikale ning kõik – ilm, loomad, mets – võivad ootamatult võtta teise kuju. Sbitnev ei kujuta loodust pelgalt taustana, vaid kui täisväärtuslikku osalist, kellega peategelased astuvad vaikivasse dialoogi. Loodus määrab nende valikud, paneb proovile ja vahel ka karistab.

„Põdrajaht“ ei piirdu jahipidamise kui tegevuse kirjeldamisega, vaid otsib laiemat mõtestust inimese rollile selles protsessis. Peategelased on enamasti kogenud mehed, kelle silmis peegelduvad aastakümnete jooksul kogetud muutused. Mõnes loos kohtuvad eri põlvkonnad – noored, kel oma arusaam metsast, ja vanad, kelle teadmised on kogunenud tasapisi ning läbi vaikse jälgimise. Autor ei dramatiseeri, pigem laseb sündmustel kulgeda oma loomulikus rütmis. Vaiksed konfliktid, eetilised küsimused ja pettumused kerkivad esile tasahilju, justkui udust ilmuv põdrasiluett. Lood toovad esile, kuidas inimene otsib oma kohta keskkonnas, kus ta ei ole ülemus, vaid külaline.

Juri Sbitnev (1931–2006) oli vene kirjanik ja jahimees, kelle looming keskendub peamiselt looduse ja inimese vahelistele suhetele. Tema jutustused on sageli inspireeritud isiklikest kogemustest Siberis, kus ta veetis suure osa oma elust. Sbitnevi stiilile on omane täpne detailitunnetus, vaoshoitud narratiiv ja mõtlik atmosfäär. „Põdrajaht“ kuulub sarja „Loodus ja inimene“, mida Perioodika andis välja tõlkekirjanduse valikkogudena, tutvustamaks maailmakirjanduse loodusmotiividega teoseid eestikeelsele lugejale.