Narkoloogia. Käsiraamat

„Narkoloogia. Käsiraamat“ on Jüri Saarma koostatud ülevaatlik teos, mille eesmärk on pakkuda arstidele süsteemset käsitlust alkoholi ja narkootikumide mõjust inimesele ning nende tarvitamisega seotud haigustest. Raamat avab põhjalikult alkoholi toime mehhanisme organismis ning kirjeldab, kuidas pikaajaline tarvitamine võib viia psüühiliste ja somaatiliste haiguste kujunemiseni. Lisaks antakse ülevaade alkoholi kroonilise tarvitamise haiguslikest vormidest ning nendega kaasnevatest probleemidest, mis mõjutavad nii üksikisiku tervist kui ka ühiskonda tervikuna. Teos on kirjutatud eelkõige praktilisest vajadusest, pakkudes arstidele töövahendit igapäevasel ravitööl.

Oluline osa raamatust keskendub narkoloogilise abi korraldusele Nõukogude Liidus. Autor kirjeldab raviasutuste süsteemi, rehabilitatsiooni võimalusi ning meetodeid, mis olid kasutusel alkoholismi ja narkomaania all kannatavate inimeste abistamisel. Lisaks käsitletakse toksikomaaniat ja narkomaaniat kui eraldi nähtusi, tuues välja nende tekkepõhjused, leviku ja tagajärjed. Teos rõhutab nii ennetuse kui ka ravi tähtsust, andes arstidele teadmisi, mille abil nad saavad paremini mõista ja aidata sõltuvushäiretega patsiente. Käsiraamatu ülesehitus muudab selle sobivaks nii praktiliseks abivahendiks kui ka õppeotstarbeliseks lugemiseks.

Jüri Saarma (1921–1996) oli eesti psühhiaater ja arstiteadlane, kes tegeles suure osa oma teaduslikust ja praktilisest tööst just psühhiaatria ning narkoloogia probleemidega. Ta töötas Tartu Ülikoolis ja tegutses aktiivselt arstiteaduse populariseerijana, olles mitmete erialaste õpikute ja käsiraamatute autor. Saarma panus seisnes eeskätt selles, et ta aitas süsteemselt käsitleda psüühikahäireid ja sõltuvusprobleeme, pakkudes arstkonnale nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi juhiseid. „Narkoloogia. Käsiraamat“ on üks tema olulisemaid teoseid, mis jäädvustab oma aja arusaamu sõltuvushaigustest ja nende käsitlemisest.