Kadedus

Juri Oleša romaan „Kadedus“ ilmus eesti keeles 1971. aastal kirjastuse Perioodika „Loomingu Raamatukogu“ sarjas (nr 30–31, tõlkinud Endel Mallene). Tegemist on vene kirjanduse ühe 20. sajandi olulisema modernistliku teosega, mis esmakordselt ilmus vene keeles 1927. aastal pealkirjaga „Зависть“. Romaan kuulub nõukogude kirjanduse klassikasse, olles teravapilguline ühiskondlik ja psühholoogiline portree 1920. aastate Nõukogude Liidust.

Teose keskmes on kahe mehe – peategelase Nikolai Kavalerovi ja tema vastandkuju Andrei Babitši – vaheline sisekonflikt. Kavalerov on tundlik ja passiivne intellektuaal, Babitš aga pragmaatiline, sotsialistliku töökultuuri esindaja. Kavalerovi kadedus Babitši positsiooni, enesekindluse ja ühiskondliku edukuse vastu on romaani läbiv teema. Teos analüüsib uue sotsialistliku reaalsuse ja vana vaimsuse põrkumist, luues samas keeleliselt mängulise ja allegoorilise maailma, mis tõstab selle kõrgemale pelgalt ajasturomaanist.

Juri Oleša (1899–1960) oli vene kirjanik ja ajakirjanik, kes kuulus 1920.–1930. aastate kirjandusuuendajate hulka. Teda hinnatakse tema stiilipuhtuse, allegoorilise mõtlemise ja sotsiaalse tundlikkuse poolest. „Kadedus“ on tema ainus romaan, kuid selle mõju ja tähendus vene ning maailmakirjanduses on olnud märkimisväärne. Oleša looming, sealhulgas „Kadedus“, peegeldab autori võitlust loominguvabaduse ja ideoloogilise surve vahel ning on püsima jäänud kui sügavalt isiklik ja samas universaalne mõtisklus inimese kohast ühiskonnas.