Ei ühtki päeva reata. Märkmikest

„Ei ühtki päeva reata. Märkmikest” on valimik vene kirjaniku Juri Oleša päevikukatkeid ja mõtisklusi, mis pärinevad erinevatest eluetappidest ning pakuvad harukordselt intiimset sissevaadet ühe loomeinimese sisemaailma. Raamat ei järgi traditsioonilist kronoloogilist päevikuvormi, vaid koondab vabavormilisi ülestähendusi, mille fookuses on kirjutamine, aeg, mälu ja inimene ühiskonna kontekstis. Oleša tekstid on sageli katkendlikud, kuid ometi tihedad tähendustest ja kujunditest, mis paljastavad tema filosoofilise meelelaadi ning terava keelekasutuse.

Autori tähelepanu keskmes on loominguline kriis, iseenda ja oma ajastu tunnetamine, samuti võimatu vajadus öelda midagi olulist ajal, mil sõnad muutuvad kahtlaseks. Oleša kirjutab sageli kirjutamatuse seisundist, päevade tühjusest ja katsetest leida selgusehetki pidevas vaimses võitluses. Iga fragment toimib kui väike miniatuur, milles segunevad aforismid, mälestused, kommentaarid kirjanduslikele ja poliitilistele nähtustele. Nõukogude ajastu intellektuaalina on ta teadlik sõna kaalukusest ja ohust – seetõttu on tekstides tunda varjatud hirme, enesetsensuuri ja samas siirast püüdu jääda ausaks.

Juri Oleša (1899–1960) oli 1920.–30. aastate üks huvitavamaid vene proosakirjanikke, kelle tuntuim teos „Kadestaja“ tõi talle kirjandusliku tuntuse. Ta tegutses ka näitekirjaniku ja esseistina, kuid stalinistliku kultuuripoliitika surve all tema loominguline vabadus järjest vähenes. Märkmeraamatud, millest „Ei ühtki päeva reata“ on koostatud, annavad tunnistust mitte ainult isiklikust mõtteelust, vaid ka vaimsest isolatsioonist ja sisemisest vastupanust. See raamat ei ole lihtsalt mälestustekogu, vaid fragmentaarne portree loovisikust, kes püüab jäädvustada tõde ajas, kus igal real oli hind.