Millest kõneleb Einsteini relatiivsuseõpetus

Jüri Nuudi „Millest kõneleb Einsteini relatiivsuseõpetus“ (1930) on üks esimesi eestikeelseid populaarteaduslikke käsitlusi Albert Einsteini relatiivsusteooriast – mõistatuslikust ja keerulisena näivast, kuid 20. sajandi füüsikat revolutsiooniliselt muutnud õpetusest. Teos ei eelda lugejalt süvateadmisi matemaatikast ega füüsikast, vaid püüab seletada relatiivsusteooria põhimõtteid arusaadavalt ja loogiliselt, toetudes lihtsatele näidetele ja kujundlikule mõttekäigule.

Raamatu sisu avab järk-järgult keerulist ideemaailma: alustatakse liikumise relatiivsusest ja valguse levimisest, käsitletakse ruumi ja aja omavahelist seotust ning jõutakse üldrelatiivsusteooriani, kus gravitatsioon pole enam jõud klassikalises mõttes, vaid tuleneb ruumi kõverusest. Tutvustatakse neljamõõtmelise aegruumi ideed ning selgitatakse, kuidas relatiivsusteooriast tulenevad järeldused erinevad newtonlikust maailmapildist – näiteks, et aeg ja ruum ei ole püsivad, vaid sõltuvad vaatlejast.

Lisaks arutleb autor teooria praktiliste tagajärgede üle: kuidas see muudab meie arusaama loodusseadustest, millised katsed on selle paikapidavust kinnitanud ning milliseid uusi ennustusi relatiivsusteooria võimaldab teha. Viimases osas puudutab Nuut ka üldrelatiivsusteooriale rajatud ennustusi, nagu näiteks valguse kõverdumine gravitatsiooniväljas või aja aeglustumine tugevas gravitatsiooniväljas – nähtused, mida tänapäeval kinnitab nii astronoomia kui ka kaasaegne tehnoloogia.

Teos on kirjutatud ajastule kohase keelekasutusega, ent siiski ladusalt ning arvestusega, et teema on lugejale uus. Selles väljendub siiras soov harida ja kaasa mõtlema kutsuda. „Millest kõneleb Einsteini relatiivsuseõpetus“ on seega mitte ainult teaduse populariseerimise näide, vaid ka oluline lüli Eesti teadusliku mõtte arengus, aidates sillutada teed uue maailmapildi mõistmisele.