Sarveproov

“Mul oli umbes samasugune poeg nagu teie. Ainult kehalt veidi tugevam. Mängis mitut pilli, ja üldse oli ta tark poiss. Te olete temaga veidi sarnane, sellepärast räägingi. Vahest veidi laiemate õlgadega ja pikem, kuid siiski olete temaga natuke sarnane ... “ “Miks te minevikus räägite? Kus ta teil praegu on?” küsisin.”Surnud,” sõnas vanamees lihtsalt. “Sõitis enda mootorrattaga surnuks.” “Kuidas ta nimi oli?” “Nimi ei ütle teile midagi. Tol korral räägiti, et ta olnud purjus. Ta polnud sugugi purjus. Võin seda päris kindlasti ütelda. Niisama kindlasti, nagu ma olen tema isa. Mitte kuidagi ei saa teda süüdistada. Ei ennast ega teda. See on üldse selline...mõttetu asi. Tal oli taga pakiraamil kott. Ja selles kotis oli rahatasku koos kõigi dokumentidega. Sel õhtul, see oli täpselt 24. juulil 19... aastal, mäletan seda täpselt, tuli ta tuppa, kott rihmaga üle parema õla. Teate, selline sportlaste kott. Mul oli kodus just õlu valmis saanud ja ma küsisin, et kas sa veel sõitu lähed ja et kas sa ei tahaks õlut proovida. Ta ütles, et ei lähe ja märjukest tuleb kindlasti proovida. Täpselt nii ta ütles: “Õlu tahab veel käia.” See on mul väga selgesti meeles. Siis ta hakkas millegipärast oma kotis tuhnima ja ütles natukese aja pärast: “Kurat, rahatasku koos paberitega on kadunud.” Ja ilmselt kuskil teel.