Armastuse saar

Juri Nagibini novellikogu „Armastuse saar“ koondab biograafilisi jutustusi ja novelle, mille keskmes on muusika- ja kirjanduslugu mõjutanud isikud. Tekstides ilmuvad sellised kujud nagu Johann Sebastian Bach, Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Sergei Rahmaninov, Vassili Trediakovski, Fjodor Tjuttšev ja Nikolai Leskov. Autor ei paku pelgalt faktipõhist eluloolist materjali, vaid põimib ajaloolised andmed ilukirjandusliku käsitlusega. Nii tekivad lood, kus suurte loojate isiklikud dilemmad ja sisemised otsingud asetatakse laiema kultuuriloolise tausta vastu. Teos avab lugejale, kuidas looming ja elu on lahutamatult seotud, ning toob esile ka väiksemad, sageli unustusse jäänud hetked, mis on kujundanud suurte meistrite iseloomu ja loomingulist rada.

Kogumik on üles ehitatud eraldi lugudena, mis moodustavad ühtse terviku kultuurilooliste portreede reana. Nagibin ei keskendu ainult hiilgusele või saavutustele, vaid näitab oma tegelasi inimestena, kelle tee on olnud täis kahtlusi, pingeid ja keerulisi valikuid. See lähenemine annab lugejale võimaluse suhestuda suurkujudega vahetumalt, tajuda nende haavatavust ja inimlikkust. Samuti on jutustustes oluline roll ajastu atmosfääril, olgu see siis 18. sajandi Saksamaa muusikaline maailm või 19. sajandi vene kirjanduslik pinnas. Autor loob pildi, kus looming sünnib tihti vastandlike jõudude pinges, kuid just sealt kerkibki välja suur kunst.

Juri Nagibin sündis 1920. aastal Moskvas ning tegutses kirjanikuna ligi pool sajandit. Ta kirjutas nii lühijutte, romaane kui ka filmistsenaariume, olles üks viljakamaid nõukogude prosaistide hulgas. Tema looming hõlmab teemasid sõjast ja argielust kuni kultuurilooliste portreedeni. Sõja-aastad veetis ta rindekorrespondendina, mis mõjutas tugevalt tema hilisemat kirjutamist. Kirjaniku sulest pärinevad ka mitmed tuntud filmide käsikirjad, sealhulgas koostöö režissööridega, kelle teosed said rahvusvahelist tunnustust. „Armastuse saar“ peegeldab Nagibini võimet ühendada dokumentaalne taust ja kunstiline tunnetus nii, et ajaloolised kujud saavad uue hingamise ja jutustused kõnetavad ka tänapäeva lugejat.