Inimene, kelle jaoks ei olnud saladusi. Richard Sorge

„Inimene, kelle jaoks ei olnud saladusi. Richard Sorge“ on Juri Korolkovi dokumentaaljutustus, mis käsitleb nõukogude luuraja Richard Sorge elu ja tegevust. Raamat tugineb ajaloolistele andmetele ning jutustab lugejale, kuidas ühest Saksamaal hariduse saanud mehest sai Nõukogude Liidu üks tuntumaid ja legendaarsemaid välisluure töötajaid. Teos jälgib Sorge eluteed alates tema lapsepõlvest Bakuus kuni traagilise lõpuni Tokyos, kus ta pärast paljastamist arreteeriti ja 1944. aastal hukati. Selles raamatus pole Sorge pelgalt luureandmete edastaja, vaid kompleksne isiksus, kelle ideoloogiline veendumus ja professionaalne pühendumus kujundasid tema elu trajektoori.

Autor annab ülevaate Sorge ideoloogilisest arengust – kuidas Esimese maailmasõja kogemused viisid teda spartaklaste ja kommunistliku liikumise juurde ning lõpuks Nõukogude luuresse. Raamatu keskmes on Sorge tegevus Tokyos 1930. aastatel, kus ta oskuslikult liikus Saksa ja Jaapani diplomaatilistes ringkondades, kogudes tundlikku teavet Saksamaa plaanide kohta. Tema luuretegevuse olulisus Nõukogude Liidu jaoks oli märkimisväärne, kuigi tema hoiatust Hitleri rünnaku kohta 1941. aastal ei usaldatud. Korolkov kujutab Sorge’t kui inimest, kes suutis säilitada külma närvi, topeltidentiteedi ja elada elu, milles saladused olid igapäevane reaalsus.

Juri Korolkov (1929–2002) oli vene kirjanik ja stsenarist, kes keskendus oma loomingus sageli luure ja rahvusvahelise poliitika temaatikale. Tema dokumentaalsed jutustused tuginevad arhiiviallikatele, intervjuudele ja ajaloolisele uurimistööle, kuid neid iseloomustab ka kirjanduslik ladusus ja selge ideoloogiline suunitlus. Sorge lugu käsitledes püüab Korolkov lugejat kaasata mitte ainult ajaloolisse narratiivi, vaid ka eetilisse dilemmasse – millise hinnaga sünnivad suurte riikide luureedulood. „Inimene, kelle jaoks ei olnud saladusi“ jääb nõukogude dokumentaalkirjanduse tüüpiliseks näiteks, kus fakt ja ideoloogia põimuvad tugevalt läbi kogu teksti.