Kolmainsus. Tetraloogia

Jüri Kaldmaa teos „Kolmainsus. Tetraloogia“ on mitmetahuline ja žanriülese loomuga romaanikooslus, mis ühendab endas neli teksti, moodustades sisulise ja temaatilise terviku. Teose keskmes on inimese vaimne teekond, identiteedi otsing ja keelelise eneseväljenduse piirsituatsioonid. Kaldmaa, kes on ühtaegu poeet, prosaist ja teatriloolane, ei paku lugejale lihtsat loojutustust, vaid hoopis kirjandust kui tunnetusvahendit, mille kaudu on võimalik peegeldada maailmas ja iseendas peituvat. „Kolmainsus“ ei viita siin pelgalt religioossele mõistele, vaid sümboliseerib ka keele, keha ja vaimu vahelisi pingeid, mis läbivad kogu teost.

Tetraloogia neli osa on küll eraldiseisvad, ent seotud nii motiivide, tegelaste kui ka vormiliste elementide kaudu. Tekstid liikuvad lüürilise proosa, filosoofilise mõtiskluse ja dramaatilise dialoogi piiril, viidates Kaldmaa taustale lavakunsti ja kirjanduse kokkupuutepunktis. Keskseks jäävad küsimused: kes ma olen, kelleks mind peetakse ja kuidas mind mõistetakse, kui keel ise on piiratud? Aeg, ruum ja identiteet ei ole selles teoses fikseeritud, vaid pidevas nihkes – tegelased võivad olla korraga nii siin kui seal, oma kui võõrad. Selline ülesehitus kutsub lugejat mitte niivõrd jälgima sündmusi, vaid kogema teksti kui mõtlemisprotsessi.

Jüri Kaldmaa on eesti kirjanik, luuletaja ja teatrikriitik, kelle loomingut iseloomustab sügavalt isikupärane keelekasutus, vaimne intensiivsus ja mitmeplaanilisus. Tema tekstid eeldavad lugejalt valmisolekut siseneda poeetilisse ja eksistentsiaalsesse ruumi, kus tähendus ei ole alati kohe kättesaadav. „Kolmainsus. Tetraloogia“ on näide postmodernsest eesti proosast, mis ühendab keelelise mängulisuse ja sügava sisekaemuse. See on teos neile, kes hindavad kirjanduses kontseptuaalset kihilisust ja soovivad lugeda mitte ainult lugu, vaid ka teksti kui nähtust ennast.