Minu ninasarvik

Juri Jakovlevi lasteraamat „Minu ninasarvik” on soe ja fantaasiarikas lugu poisist ja tema ebatavalisest sõbrast – ninasarvikust, kes satub ootamatult tema ellu. Tegu on kaasaegsesse linnakeskkonda asetatud muinasjutulise jutustusega, kus imeline ja argine põimuvad loomulikus ning mängulises kooskõlas. Peategelane – tavaline koolipoiss – avastab, et tema kodus elab ninasarvik, kes osutub ootamatult arukaks ja tundlikuks olendiks. Nende omavaheline sõprus areneb läbi erinevate situatsioonide, kus fantaasia saab igapäevaelu osaks ning avab uusi vaatenurki ka tavalistele asjadele.

Raamatus käsitletakse fantaasia kaudu ka olulisi teemasid: vastutus, sõprus, sallivus ja kujutlusvõime jõud. Jakovlev ei keskendu üksnes sündmustele, vaid loob peenelt karaktereid ja suhteid, mille kaudu lapsel lugejal tekib võimalus samastuda ja kaasa mõelda. Tekstis leidub palju huumorit ja mängulisust, ent selle all peitub siiras arutlus selle üle, mida tähendab olla hea sõber ja kuidas jääda iseendaks isegi siis, kui teised sind ei mõista. Ninasarvik ei ole lihtsalt eksootiline loom, vaid allegooriline tegelane – teistsugune, keda tuleb õppida aktsepteerima ja kuulama.

Juri Jakovlev (1922–1996) oli vene lastekirjanik ja stsenarist, kelle loomingus leidub sageli fantaasiaelemente ja inimlikku soojust. Ta kirjutas nii nooremale kui vanemale lugejaskonnale, põimides argise maailma muinasjutulise loogikaga. „Minu ninasarvik” on üks tema tuntumaid lastelugusid, mis on pälvinud tähelepanu just oma tasakaalu tõttu mängulisuse ja eetilise sõnumi vahel. Eesti keeles ilmunud väljaanne peegeldab ka 1970. aastate lastekirjanduse suunda, kus väärtustati kujutlusvõimet, samas suunates noort lugejat mõtlema ja tundma koos tegelastega.