Lõvi läks kõndima

Maikuu pidurõõmsal hommikul kõndis Lõvi mööda linna. Rahulikult tõstis ta oma raskeid ruskeid käppi üksteise ette. Väike lõvihabe oli märg ja vurrudes hiilgasid veetilgad - Lõvi oli just lombist joonud. Suured tumedad silmad vaatasid varjamatu huviga ümberringi. Lõvi ei olnud kunagi varem linnas hulkunud, seepärast olid tänavad talle uudiseks. Lõvi oli kogu oma elu loomaaias veetnud...