Üks aasta

Romaan Üks aasta jälgib üht aastat uurija Lapšini ja elukutselise varga Žmakini elus, kelle teed ristuvad kriminaalpolitsei töö argisel taustal. Lugu on kokku pandud varem eraldi ilmunud jutustustest Lapšin ja Žmakin ning toob lugeja ette juurdlused, ülekuulamised, jälitusepisoodid ja kabinetivestlused, mille käigus selgub, kuidas ametlik toimik peidab endas keerulisi isiklikke lugusid. Lapšin on endine julgeolekutöötaja, kes on harjunud nägema oma ametit osana suuremast ühiskondlikust ülesandest, Žmakin aga kogenud kurjategija, kelle minevik ja harjumused näivad teda uue alguse eest kaitsma. Aasta jooksul vahelduvad operatsioonid, puhkehetked, sõidud ja vaidlused ning nende kaudu joonistub välja suhe, kus vastasseis põimub kummalise usalduse ja vastastikuse tähelepanuga.

Teos keskendub küsimusele, kas inimene saab oma rada muuta ja mis hinnaga. Lapšin püüab oma töös ühendada karmid reeglid ja vajaduse mõista süüdlase lugu, toetudes õpetusele, et uurija peab hoidma korraga külma mõistust, puhast südametunnistust ja tundlikku inimlikkust. Žmakin on talle nii vastane kui ka proovikivi: varem korduvalt karistatud mees, kelle käitumist juhivad harjumus, uhkus ja umbusk, kuid kellesse autor laseb sisse murda ka kahtlusel ja väsimusel. Romaan ei ehita üles klassikalist mõistatuslikku krimilugu, vaid näitab juurdlust kui pikka kasvatustööd, kus iga otsus mõjutab mitte ainult toimiku lõppu, vaid ka inimestevahelisi seoseid. Ühe aasta kestel muutuvad taustal linn, kolleegid, lähedased ja olustik, kuid keskseks jääb uurija ja tema „kasvatatava“ aeglane liikumine kokkupõrgetest arusaamise võimaluse poole.

Juri German oli vene nõukogude proosakirjanik, dramaturg ja stsenarist, keda peetakse sotsialistliku realismi viljelejana üheks 20. sajandi vene kirjanduse oluliseks autoriks. Ta sündis Rigas ohvitseri ja keeleõpetajast ema peres, töötas nooruses ajakirjanduses ning õppis näitekunstialast haridust Leningradis. Teise maailmasõja ajal tegutses ta Põhjalaevastiku rindekorrespondendina, mille kogemused kajastusid mitmes tema jutustuses ja näidendis. Kirjaniku loomingus korduvad motiivid on julgeolekutöötajate ja meditsiinitöötajate töö, ajalooliste murrangute mõju üksikisikule ning ametikohustuse ja isikliku moraali vahekord; nende hulka kuuluvad nii Dzeržinskit kujutav jutustustetsükkel kui ajalooromaan Noor Venemaa ning arstitööd käsitlev triloogia. Samade tegelaste ja teemade põhjal on valminud ka mitmed mängufilmid, teiste seas režissöör Aleksei Germani film Minu sõber Ivan Lapšin, mis tugineb Ühe aasta kangelase varasemale kujutusele.